Eestimaad tabanud südasuvine kuumalaine tõmbas üha rohkem rahvast veekogude äärde palavale päevale jahutust otsima. Suverõõmude nautimisega ei tohiks aga ära unustada tervet mõistust ning ohutut käitumistava vältimaks õnnetusi.
Erilise hoolega peaks silma peal hoidma lastel, kellel üldjuhul veega kokkupuude puudub. Vette sattunud lapse jaoks võivad olud ootamatud olla – nii näiteks ei pruugi laps olla harjunud lainetuse, vee temperatuuri või sügavusega. Meeles tuleks pidada, et lastel ei ole ega saagi olla piisavalt teadmisi, et osata käituda õnnetuse korral. Lapsed on püsimatud ja uudishimulikud ning ei tunneta ohte. Vaid, siis kui laps on pidevalt vaateväljas, on võimalik ootamatustele õigel ajal reageerida. Lapsevanema kohustus on aga tagada lapse järelevalve ja turvalisus.
300 meetri kaugusele merele ja seda vaatamata asjaolule, et lapsevanem oli koos lapsega vees. Võib öelda, et kohalike elanike kiire reageering hoidis ära halvima. Õnnetu merehädaline toodi paadiga kaldale, kus meedikud kontrollisid lapse tervisliku seisundi üle ja andsid ta ehmunud ema käte vahele.Möödunud nädalavahetus sai aga saatuslikuks neljale eestimaalasele, kes veeõnnetustes oma elu kaotasid. Üks uppunutest oli ka üheteistkümne aastane tüdruk, kes sattus sõpradega omapäi Narva jõe äärde ujuma. Narva jõgi ja Joaoru rand on nõudnud sel suvel teisegi inimelu. Traagiliselt lõppenud veeõnnetus leidis aset juulikuu esimesel päeval, kus koos sõbraga ujuma läinud 17-aastane noormees ootamatult vee alla vajus ja uppus.
Tänavu on Eestis uppunuid 29, nendest viis Ida-Virumaal.
i
MERIT KALJUS, Päästeameti Ida päästekeskuse pressiesindaja
