8. jaanuaril Vooremaas ilmunud uudis “Jõgeva saab uue biokütuse katla” tõi jõgevalastele ootuse väiksemateks küttearveteks järgmiseks kütteperioodiks. Uus biokütusekatel võimaldab edaspidi Jõgeval sooja toota kohalikust taastuvast kütusest ning me ei sõltu enam nii palju välismaisest gaasist. See samm on igati tervitatav, sest praegune olukord on muutumas väljakannatamatuks ning energiavaesus on terendamas paljudel jõgevalastel, kel algab igal sügisel kohustus maksta suur osa oma sissetulekust soojaettevõttele. Nüüd, kui väljas juba parasjagu külma olnud ja rahakotis laiutab viimase küttearve maksmise järel tühjus, on paslik arutleda arengutest Jõgeva soojamajanduses.
Mõistlik on maksta kohalikele metsaomanikele
Esmalt siis eelmainitud katlast. Riikliku energiajulgeoleku kontekstis on Venemaalt tuleva gaasi tarbimise asendamine kohaliku kütusega igati tervitatav. Sõltumine Vene gaasist on pärast Ukraina ja Venemaa gaasitüli, mis päädis kolmenädalase gaasitarnete peatumisega Euroopasse 2009. aasta jaanuaris, igale sellisele Euroopa riigile väikeseks ninanipsuks. Olles vähem sõltuvad Venemaalt tulevast gaasist, mõjutavad meid vähem ka naabri geopoliitilised manipulatsioonid ressurssidega.
Samuti on mõistlik maksta kütuse eest kohalikele metsamajandajatele, mitte Gazpromile, sest kohaliku kütuse eest kohalikule tootjale makstes jääb raha ka kohalikku kogukonda. Lisaks aitame me kaasa Eesti 20/20/20 eesmärkide saavutamisele. Kuigi Jõgevale biokütusekatla paigaldamine on Eesti mõistes mikroskoopiline samm ning energiajulgeolek sellest ei parane, siis Jõgeva ja Jõgeva elanike jaoks on see üks märkimisväärsemaid muutusi, mida siin teha annab.
Kuid riiklikest eesmärkidest olulisem on siiski jõgevalaste õigustatud ootus, et uus katel toob madalamad küttehinnad. Efektiivsem katel ning võimalus kütta seda lisaks tükkturbale ja hakkepuidule ka puidujääkide, põhu ja tööstusejääkidega peaks võimaldama Jõgeval madalamat küttehinda. Erakütte tegevjuhi Priit Tiidu hinnangul peaks uus katel andma korteriomanikele küttearvetelt 10-15 eurot säästu. Detsembrikuu soojaarve näitas, et sääst on umbes kümme protsenti, mis on isegi päris hea. Ainus küsimus uue katla juures on, et miks mitte koostootmist rakendada.
Miks mitte rakendada koostootmist?
Pöördusin selle küsimusega ka AS Eraküte poole ning Priit Tiit kinnitas, et uue katla hanke korraldamisel on eesmärgiks võetud odavaim võimalik hind tarbijale. 2009. aastal tehtud Estivo uuring näitas, et kõige odavam on Jõgeval sooja toota tükkturbast. Selles uuringus käsitleti ka koostootmisjaama võimalikkust, kuid selle ehitusele saab takistuseks, et suvel pole võimalik sooja vett toota. See muudab investeeringu tasuvuse liiga pikaks ning ei annaks piisavat efekti seal, kus praegu kõige rohkem pitsitab — see on talvine kõrge küttehind . Seetõttu on kombijaama võimalikkus Jõgeval lähitulevikus väike ning toetudes soojapakkuja sõnadele, saame me tarbija seisukohast parima võimaliku katla.
Katlast ehk olulisemgi on soojavõrgustik ning selle olukord. Nii, nagu ämber on vajalik kaevust vee tuppa toomiseks, on soojavõrgustik vajalik sooja katlamajast radiaatoritesse toimetamiseks. Kui ämber on auklik, ei jõua kogu kaevust võetud vesi tuppa, sama kehtib ka soojatorude puhul.
Trassikaod moodustavad 17 protsenti
Jõgeva linna arengukava olukorra kirjelduse järgi on linna all ligikaudu
Arvestades renoveerimata torustiku pikkust, on selline trassikadu isegi üsna hea, kuid ümmarguselt iga viiendat toodetud megavatti soojust ümbritsevasse keskkonda jätta ei ole ka just otstarbekas. Targalt renoveerides on võimalik trassikadude number ehk kümne protsendi võrra väiksemaks viia.
Eraküte on investeerinud igal aastal torustiku renoveerimisse ning uuendanud umbes
Samades mahtudes kavatseb Eraküte investeerida torustikku ka edaspidi igal aastal. Seega kulub kogu olemasoleva väljavahetamiseks 21 aastat. Trassikadude vähendamisega saaks soojahinna Jõgeval ehk veel natukene madalamaks, kuid see ei ole tuntav, sest sellise tempoga renoveerides kaob võit paratamatult kütusehinna tõusu sisse ära. Seega võib suhteliselt julgelt öelda, et uue biokütusekatla valmimisel kehtima hakkav hind püsib Jõgeval pikemalt.
Kodud tuleks soojustada
Siit jõuamegi soojamajanduse kolmanda ning kõige olulisema osani — tarbijani. Kõike, millest eelnevalt juttu oli, tehakse tarbija vajaduste rahuldamiseks. Sooja hind on Jõgeval 85,37 eurot megavati eest. See langeb tänu uuele katlale umbes kümnendiku võrra ja kümnendiku saaks ehk veel alla trasside renoveerimisega, kuid seda sellisel kujul ette ei võeta. Seega hinna osas rohkem muutusi oodata ei ole, juhul kui riik käibemaksu ei langeta. Kuid hinnast olulisem on tarbimine — maksame ikkagi selle eest, mida me kasutame. Seega, kui me ei taha kütte eest rohkem maksta, peaksime seda vähem tarbima. Tarbimist saab vähendada heaolu arvelt, kui lepitakse jahedama toaga, kuid Jõgeval pole paljudel juhtudel enam võimalik temperatuuri madalamale lasta ning sel puhul kaob suurte küttearvete maksmise mõte üldse. Järelikult tuleks kodud soojustada.
Soojustamine ei ole odav ning seda põhjalikult ette võttes tuleb tõenäoliselt kütmiselt säästetav summa selleks kulutada. Kuid kui laen tagasi makstud saab, on säästuefekt edaspidi tuntav. Hoone eluea pikendamiseks on renoveerimine vältimatu ning paljud korterelamud ongi jõudnud ikka, kus neid tuleb lähiajal niikuinii renoveerida. Paraku pole korteriomanike maksevõime üldjuhul kiita.
Küttehinnad niisama lihtsalt ei alane
Oluline on ka see, et väiksema tarbimise juures on hinnatõusu mõju küttearvele väiksem. Näiteks kui tarbite Jõgeval korteris kaks megavatti soojust, maksate soojapakkujale 170,74 eurot. Kui hind tõuseks 90 euroni, siis maksaksite juba 180 eurot ning hinnatõus oleks 9,26 eurot. Olles renoveerinud oma korteri, tarbiksite näiteks poolteist megavatti soojust ning maksaksite praeguse hinna järgi 128,1 ning hinna tõustes maksaksite 135 eurot, hinnatõusuks oleks seega 6,9 eurot. Seega oleks sääst esialgu 42,6 eurot, kuid hinna tõustes juba 45 eurot. Ja tulevikus hind tõuseb.
Kuigi me tihtipeale loodame, et ajad lähevad paremaks iseenesest, siis tegelikkus on selline, et küttehinnad heast peast ei lange. Mis soojaettevõttel on Jõgeval võimalik küttehinna alandamiseks teha, see tehakse ära juba selle aasta sees. Siit edasi tuleb oma korteriühistus kokkuleppele jõuda mitte enam selles, kas maja renoveerida, vaid millal sellega alustada. Kõige mõistlikum stsenaarium tulevikuks on, et korterelamud renoveeritakse, linn kui tarbijate eest seisja jõuab soojaettevõttega ühisele arusaamale Erakütte sotsiaalse vastutuse osas ning teeb omalt poolt kõik, et tagada investeeringud soojatorustiku kadude vähendamiseks. Investeerimise tingimused on aga läbirääkimiste küsimus. Samuti võiks kohalik omavalitsus ja siinsed riigiasutused oma hallatavate hoonetega olla teistele eeskujuks, sest antud hetkel ei ole korteriühistutel veel julgust sellist suurt investeeringut ette võtta. Siiamaani kaheldakse saavutatavas kokkuhoius. Näiteks võiks Jõgeva haigla juht Peep Põdder teha ülevaate oma asutuse küttekulude kohta kütteperioodidel 2011/12 ja 2012/13 ja need tulemused avaldada.
Jõgevat tuntakse kui külmalinna. Oleme õppinud ka endid Eesti ekstreemseimates temperatuurides hoidma, kuid nüüd on aeg ka oma majadele mütsid pähe ja joped selga tõmmata. Julguse ja kindlustunde saamiseks soovitan pöörduda Tartu Regiooni Energiaagentuuri ekspertide poole, kes koostöös Jõgevamaa Omavalitsuste Liiduga käivad ka Jõgeval kohapeal nõu andmas. Edaspidi on plaanis teha seda ka Põltsamaal ja Mustvees.
i
ASSO NETTAN, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) Jõgeva osakonna esimees
