|
Jõgevamaa vastvalminud arengustrateegia elluviimiseks tuleks kõigepealt teha valikud ning sõnastada selgelt eesmärgid, selgus arengukonverentsil peetud ümarlauas. |
Põltsamaa Felixi juhata Anti Orava hinnangul on põhiküsimus juhtimine ehk kuidas suudame luua juhtimisstruktuuri, mis arengustrateegia ka ellu viiks. “Praegune struktuur seda ei suuda,” tunnistas ta. Sellega nõustus ka maavanem Viktor Svjatõšev. Ta lisas, et oluline on koostöö omavalitsustega ning õppimisvõime. Pajusi vallavanema, Jõgevamaa Koostöökoja juhatuse esinaise Reet Alevi kinnitusel on võtmeks koostöö avaliku, era- ja mittetulundussektori vahel.
Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse juhi Katrin Rajamäe hinnangul loeb kõige rohkem tahe koostööd teha. “Arengustrateegia koostamisel takerdusime just seetõttu, et tahet koostööks kipub väheseks jääma.”
Peab tegema valikuid
Anti Orava sõnul ei tee arengustrateegia praegu valikuid. “See on loetelu erinevatest ettevõtmistest, mida 13 omavalitsust teha soovivad. Kaks golfiväljakut on väga hea, kuid neid võiks olla rohkem. Just see, et meil on juletud paberile panna kaks golfiväljakut, on õiges suunas liikumine. Me näitame eeskuju, Jõgevamaa pole ainult metsaveer ja põlluäär, siin on inimesed, kes teavad, et golf pole veidrike ala, vaid normaalne vaba aja veetmise viis,” rääkis Orav. Tema hinnangul peab tegema valikuid ja sellepärast jõudis ta tagasi sinna, et praeguse juhtimisstruktuuri ja haldusjaotusega suudetakse küll palju ellu viia, kuid arengutrendi murdmiseks jääb jõudu vajaka. “Meil on koolidel katused, võib olla ka kaks golfiväljakut, aga inimeste arv väheneb endiselt.”
Põltsamaa Felixi eksjuht Andres Koern ütles, et tema ei näinud arengustrateegiat lugedes sihti ega tundnud visiooni, mille järgi edasi tegutseda, vaid esitas loetelu tegevustest, mida võiks Jõgevamaal viie aasta jooksul teha. Koerni hinnangul võiks 15 aasta jooksul maakonnas väheneda avalikus sektoris töötavate inimeste arv poole võrra. Need inimesed peaksid leidma tööd erasektoris.
Jõgeva linnapea Kalmer Laini sõnul võiks jutt tõsisem olla. “Koostööst ei tule midagi välja seni, kuni 13 omavalitsusjuhti hoiavad oma toolist kinni. Sama on ka koolidega. Kui kooli läheb kaks õpilast, alles siis pannakse see kinni, kuigi prognoos ütleb, et taoline olukord tuleb. Sama lugu on ka omavalitsustega – enne ei kao vald kuhugi, kui seal elab 20 inimest,” lisas Lain.
Jõgevamaa Omavalitsuste Liidu tegevjuht Ants Orgulas tuletas Lainile meelde, et kui eksperdid tegid mõni aasta tagasi ettepaneku Jõgeva linnas kaks gümnaasiumi ühendada, siis sellest asja ei saanud. “Tänapäeva demokraatias sõltume nii paljudest teguritest, ajatelg on väga lühike, otsustajad mõtlevad liiga palju oma erakonna saatusest järgmisel valimisperioodil, seega ei tehta otsustavaid käike,” tõdes ta. Kõige äärmuslikum on oma paikkonna kooli kindlustamine n-ö sunnismaisusega.
Konsultatsiooni- ja koolituskeskuse Geomedia regionaalarengu spetsialisti Rivo Noorkõivu küsimus oli, milline neljast tegurist ehk usaldusest, vastutusest, võimust ja rahast on kõige tähtsam. Orgulase hinnangul on usaldus peamine, oluline on ka raha. Reet Alev lisas loetelusse tahtmise, sest kui puudub tahe midagi ellu viia, siis seda ei tehta. Samuti on olulised inimesed, kes strateegiat ellu hakkavad viima. “Kui meil on suhtumine, et äkki keegi teine teeb, siis ei suudeta midagi ära teha,” tunnistas ta. Maavanema sõnul vajame ka piisavalt nutikust.
Eesti parim haridus
Anti Orava sõnul tuleks kiiremas korras hakata arutama selle üle, kuidas me hakkame Jõgevamaal pakkuma Eesti parimat haridust. “Kui paneme rõhu sinna ja hakkame ise sellega tegelema, siis see, et peame vahepeal mõned koolimajakarbid muu tegevuse jaoks andma, ei ole veel maailma lõpp,” märkis ta. Tema hinnangul on arengukavas hariduse osa hea ning sellega tasub edasi töötada. Maavanem pakub lähiajal välja ühe uue pilootõppe projekti. Milles see täpsemalt seisneb, lubas ta lähiajal lahti seletada.
Ants Orgulas tuletas meelde, et seitse-kaheksa aastat tagasi koostati maakonnas hariduse arengukava. “Arvud olid siis veidi roosilisemad kui praegu. Selle kavaga ei suutnud me midagi peale hakata, saatsime selle omavalitsuste volikogudele seisukoha võtmiseks. Hariduse arengukava jäigi töömaterjaliks, milles näidati ära perspektiiv,” tõdes ta.
Orgulase sõnul taotlesid omavalitsused 1998. aastal, kui võeti vastu maakonna planeering, et seal oleksid ka arengukavad. Seda dokumenti ei suudetud siis kokku panna. “Hea, et meil nüüd on nüüd arengustrateegia olemas. Enne, kui hakata seda ellu viima, peaks aga selle dokumendiga veel tõsiselt tööd tegema. Praegu on koos peamiselt taust koos lühitutvustusega. Omavalitsuste kaupa on sinna antud väga erinevat infot,” lisas ta. Jõgevamaa oli varem küllalt raskes seisus projektide esitamisel, sest hindamisel küsiti enamasti, kuidas see vastab maakonna arengukavale.
Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse juhi Katrin Rajamäe kinnitusel pole arengustrateegia näol tegemist n-ö surnud dokumendiga, vaid seda hakatakse igal aastal üle vaatama ja vajadusel täiendama. “Võib olla tuleb mingil hetkel hakata tegema teistsuguseid valikuid ja ehk jõuame kunagi ka selleni, et suudame mõnd olukorda ennetada,” lisas ta.
Orgulase sõnul tõi konverents osalejate ette objektiivse pildi olukorrast, nii et mõtteainet pidid leidma kõik.
HELVE LAASIK
Tegevuskava
*Sisaldab 299 tegevust,
*sealhulgas maakonnalise tähtsusega 140
*piirkondliku tähtsusega 43
*kohaliku tähtsusega 116
Temaatiliste strateegiliste suundadega seotud tegevused
*Põllumajanduse ja toiduainetööstuse edendamine kohaliku toodangu väärtustamiseks
*Metsamajanduse ja puidusektori arendamine
*Tööstustootmise edendamine
*Energiamajanduse nüüdisajastamine
*Peipsi piirkonna traditsioonilise majanduse uuendamine
*Vooremaa puhkemajanduspiirkonna väljaarendamine
*Jõgevamaa kui Eesti külma- ja jääregiooni kehtestamine
*Virtuaalse Jõgevamaa sihipärane ülesehitamine
*Jõgevamaa tunnuslause kehtestamine maakonnas ja kogu riigis
Allikas: Jõgevamaa arengustrateegia
