Kohalike omavalitsuste volikogude valimised on selleks korraks möödas. Jõgevamaa sotsiaaldemokraatide jaoks kujunesid äsjased valimised edukaiks. Jäime maakonnas alla vaid IRLile ning edestasime Keskerakonda ja Reformierakonda. Kui neli aastat tagasi toetas SDE nimekirju kuus protsenti, siis tänavu juba ligi 20 protsenti maakonna valijatest. Arenguruumi on meil aga kõvasti, sest sugugi mitte kõigis omavalitsustes polnud sotsiaaldemokraadid seekord veel oma nimekirjaga väljas. Jõgevamaa sotsiaaldemokraadid tänavad kõiki, kes toetasid valimistel meie kandidaate.
Sotsiaaldemokraadid kannavad mitmel pool valitsemisvastutust
Jõgevamaal sai sotsiaaldemokraatide nimekirja poolt hääletada kümnes omavalitsuses, ühes omavalitsuses kandideerisid meie inimesed volikokku valimisliidu nimekirjas. Täna võib öelda, et üheksas volikogus asub tööle 36 SDE nimekirjades kandideerinut ehk kolm korda rohkem kui 2009. aastal. Põltsamaa ja Jõgeva linnas ning Tabivere ja Puurmani vallas, kus sotsiaaldemokraadid eelmisel korral valimisvõitlusesse ei sekkunud, saadi tänavu volikogudes vastavalt kaheksa, kolm, viis ja neli kohta. Tugev tulemus saavutati traditsiooniliselt Saare vallas, kus volikogu 11 kohast kaheksa on meie esinduse päralt. Kokkulepped valitsemiseks on sõlmitud Põltsamaa, Puurmani ja Tabivere vallas. Võimsa häältesaagi korjanud Jaan Aiaots jätkab Põltsamaa linnapeana. Palamusel osutus volikogusse valituks viis, Pajusis kaks ja Põltsamaa vallas üks sotsiaaldemokraatide nimekirjas kandideerinutest.
Valijate toetus kasvas üle Eesti
Kuigi Tallinnas ja Tartus jäi sotsiaaldemokraatidel loodetud valimisedu saavutamata, läks erakonnal tervikuna ikkagi hästi. Üle Eesti toetas sotsiaaldemokraate 12,5 protsenti kõigist valijatest, mis on võrreldes nelja aasta taguse 7,5-protsendilise toetusega tugev arenguhüpe. Ka on tegu erakondade hulgas suurima kasvuga. Kokku oli valimistules 96 Sotsiaaldemokraatliku Erakonna valimisnimekirja, kust volikogudesse pääses 344 naist ja meest. Neli aastat tagasi oli selliseid inimesi 171. Sotsiaaldemokraadist linnapead saavad näiteks endale ka Kuressaare, Võru ja Valga. Suur läbimurre saavutati Ida-Virumaal ja eeskätt just Narvas, kus näidati, et ka teised erakonnad suudavad venekeelset valijat kõnetada ja et Keskerakonnale on alternatiivi.
Nüüd algab töö selle nimel, et kohalik elu edu edeneks ja et ametisse astuvad linna- ja vallavalitsused ning volikogud lähtuksid enam inimeste ootustest ja vajadustest. Samas asub paljude kohalike probleemide lahenduse võti hoopis Toompeal, keskvalitsuse tasemel. Samale tõdemusele jõuti pahatihi ka erinevatel valimiseelsetel aruteludel. Selleks, et äärmaastumine peatuks, et massiliselt ei rännataks inimväärse palga pärast välismaale tööd otsima, et paraneks perede majanduslik olukord ja et teed ja tänavad oleksid korras, on vaja muuta senist poliitikat.
Tühipaljaste lubaduste andmiste aeg saab ükskord otsa
Vanasõna ütleb, et “suuga teeb suure linna, käega ei kärbse pesagi”. Paljuski just sellises vaimus, lubadusi andes ja neid mitte täites on tänane valitsuskoalitsioon viimastel aastatel tegutsenud. Täitmata lubadusi on kuhjunud liiga palju, neist suurematena meenuvad valed “viie rikkama riigi hulka jõudmisest” ja “kodukulude alandamisest”. Möödunud valimised olid ühtlasi märk sellest, et tühjade lubaduste andjaid enam nii väga ei usaldata ning varsti on käes aeg muutusteks.
Sotsiaaldemokraatliku maailmavaate kandpind on kasvamas. Meie eesmärk on majanduslikult tugev ja inimestest hooliv Eesti!
i
JÜRI MOROZOV, SDE Jõgevamaa piirkonna esimees
