Arborist valib alati kõige ohutuma ja ratsionaalsema tegutsemisviisi. Kui võimalik ja ratsionaalne, teeb ta esimese valikuna hoolduse tõstukilt. Neid ja muid asulapuude kohta käivaid tarkusi edendati Luual rahvusvahelise projekti raames.
„Kui ligipääs puudub või on hooldatavaid puid vähe ja pole otstarbekas tõstukiga kohale minna, siis kehastub arborist akrobaadiks ja töötab köielt-rakmelt. Aga kui puu on alles noor ja eemaldamist vajavad oksad on teleskoopvarrega sekaatori n-ö käe- ehk varreulatuses, töötab arborist maapinnalt,” selgitas kohe lõppeva Erasmus+ programmist toetatud projekti „ARBORISTS: Urban Tree Care for Sustainable Cities in the Baltic Sea Region” Eesti poolne projektijuht, Luua metsanduskooli arboristiõppe meisterõpetaja Aino Mölder.
Lõppeva projekti raames pöörati tähelepanu eelkõige arboristikoolituse arendamisele. Kuna partneriteks olid lisaks Luua metsanduskoolile Leedu, Läti, Soome ja Hollandi kutseõppeasutused ning eksperdiks Euroopa puuhooldusnõukogu (EAC), siis võrreldi omavahel nii õppekavasid kui õppemeetodeid. Korraldati neli õpetajakoolitust, mis toimusid erinevate partnerite juures.
Eestis on õpe riiklik
„Eesti arboristikoolituse sisu, kvaliteet ja lõpetajate kutseoskused vastavad rahvusvahelisele tasemele,” tõdes projektijuht Aino Mölder. Erinevused teiste Balti riikide erialaettevalmistusega seisnevad põhiliselt õppekavades sisalduva ettevõttepraktika ja iseseisva töö mahtudes, mida reguleerivad rahvuslikud õigusaktid.
„Eestis on kutseharidusstandard kutseõppeasutusele seaduseks. Meie rahvusvahelist taset tõendab ka asjaolu, et viimasel projektikogunemisel oli võimalus sooritada ka ETW (Euroopa puuhooldustöötaja) kutseeksam ja saada rahvusvaheline sertifikaat. Meie projektimeeskonnas algusest peale kaasa löönud õpetaja Einar Must ületas selle lati kõigi eksamiülesannete osas tubli varuga. Olgu öeldud, et eksam oli paras „kirves“, nagu koolides kombeks öelda.”
Erinevused teiste Balti riikide koolituses tulenevad eelkõige erinevustest koolide omandivormis. Riigikoolid, nagu Luua, peavad juhinduma rahvuslikest õigusaktidest ja saavad riigilt ka finantseeringu. Mölder mainis, et projektis osales ka munitsipaalkoole, kellel on koolituse korraldamisel vabamad käed.
„Olgu öeldud, et Leedu poolseks partneriks olnud Vilniuse tööturuameti koolituskeskuses ja üldse kogu Leedus puudus arboristikoolitus seni täielikult. Nemad said selle projekti abiga selle käivitatud ja on sealmaal, kus meie oma koolituse algusaastail olime. Hollandlased ja soomlased aga on vanad arboristikahaid.”
Sügisel 2018 külastasid projektimeeskonnad Luua metsanduskooli, kus parajasti toimus arboristide kutseeksam. Ainus, mida eksaminandide tegevuses vajaka leiti, oli mõnevõrra väiksem töö kiirus võrreldes proffidega. Samas leiti, et kuna eksam tehti veel enne kooli lõpetamist, siis tööle asudes tõuseb ka töö kiirus.
Kutsetunnistust saab kontrollida
Eesti asulapuude seisund läheb järjest paremaks. Tosina aasta jooksul, mil Eestis arboriste on koolitatud, on puude seisund ja väljanägemine muutunud palju paremaks. Siiski on arenguruumi, eeskätt eraterritooriumidel, kus sageli tellitakse lõikus nn libaarboristilt, kes ütleb end olevat odavalt töö ärategev oskaja, kuid kes tegelikult rikub puu ära. Mölder soovitab alati küsida, kas spetsialistil ka arboristi kutsetunnistus ette näidata on. Tunnistuse olemasolu saab kontrollida ka Kutsekoja kodulehelt www.kutsekoda.ee, kus veidi ringi liikudes leiab üles kutsetunnistuste registri. Üheks hädade allikaks on ka kõige odavama pakkumise valimine, ja seda juba istutushangetest alates. Tavaliselt valib odavama pakkumise tegija ka odavaima istiku, mis ei ole kvaliteetne. Aga puu tervis saab alguse kvaliteetsest istikust ja õigetest istutusvõtetest.
„Nii, nagu lapse tervis saab alguse ema tervisest ja elukommetest,” tõdes Mölder.
„Arboristid end puu külge ei seo, vaid päästavad neid muul moel: ajavad ebaõigete istutuste ja istutajate jälgi, hauguvad ja urisevad, kui näevad, et kusagil on kasutatud praaktaimi ning hoolitsevad istutatud ja kasvama läinud puude tervise eest,” selgitas Mölder. „ See viimane ongi kõige olulisem osa tööst, sest kestab terve puu eluaja jooksul – seega aastakümneid. Tervise eest hoolitsemine seisneb tugeva ja murdumistele vastupidava võra kujundamises puu noores eas, aga ka vanemate puude võra hooldamises. Sellega tagatakse ka inimeste turvalisus.
Väga tihti aga peab arborist parandama mõne oskamatu „puuhooldaja“ tehtud vigu: püüdma kasvatada rikutud puuvõra asemele uusi oksi, mida võiks võrrelda püüdega asendada amputeeritud sõrm, käsi või jalg. Arborist ajab ka mädanikke põhjustavate tõbede jälgi. Ta märkab haiguste tunnuseid, oskab neid tõlgendada ja käivitada hooldusaktsiooni. Kui puu on oma elukaare lõpul või muutunud nõnda väsinuks-väetiks, et hakkab kujutama endast ohtu inimestele ja varale, siis oskab arborist puu turvaliselt puude paradiisi saata.”
INDREK SARAPUU
