2014. aasta oli Lõuna-Eesti pommigrupi demineerijatele töörohke: väljakutseid oli 455, neist 353 olid seotud sõjaaegse lahingumoonaga. Kõige rohkem väljakutseid lahingumoona kahjutukstegemiseks oli Tartu- ja Valgamaale – 109 korda. Võrumaale oli 52 väljakutset, Jõgevamaale 49 väljakutset, Viljandimaale 17 ja Põlvamaale 16 väljakutset. Kokku hävitati 2014. aastal Lõuna-Eestis 1262 lõhkekeha, üle 19 tuhande padruni ja üle 17 kilo erinevat lõhkeainet. Kõige rohkem tuleb lõhkekehi välja vanade talumajade taastamisel ning kaeve-, põllu- ja metsatöödel.
Lõhkekehad järjest ohtlikumad
Viimastest suurtest lahingutest Eesti pinnal on möödas üle 70 aasta ning lõhkekehad muutuvad maapõues järjest ohtlikumaks. Seda näitab ka tõsiasi, et leiukohas tuli eelmisel aastal lõhkekehi hävitada 76 korral. Võrdluseks oli 2013. aastal see arv 54 ja 2012. aastal 23.
Keerukas oli möödunud aasta 9. septembril Valgamaal Sangaste lähedal ehitusel kaevetöödel välja tulnud 50kilogrammise lennukipommi hävitamine. Demineerijad pidid tegema väga täpsed arvutused, et pommi kohapeal lõhates ümbritsevat keskkonda võimalikult vähe kahjustada.
Keerukad olid ka Võrumaalt Urvaste vallast leitud 250kilogrammise lennukipommi hävitamiseks 11.-13. oktoobrini tehtud tööd. Töö kestis lausa kolm päeva, sest valget aega oli vähe ning kaasata tuli koostööpartnereid ja kasutada eritehnikat.
Tartumaal juhtus kurioosne lugu eelmise aasta 16. jaanuaril, kui meesterahvas viis koju käsigranaadi sütiku. Selle, et tegemist oli sütikuga, avastas kodanik siis, kui ta hakkas seda pesema. Hea, et sütik ei plahvatanud, sest selle mehhanismid on väga tundlikud.
Viljandimaal Viiratsi vallas avastati aiamaad kaevates käsigranaat ja mürsk. Ala kontrollimisel leidsid demineerijad veel ühe püssigranaadi. Kõik lõhkekehad tuli hävitada leiukohal.
Põlvamaal oli omapärane juhtum Vana-Koiola külas eelmise aasta augusti alguses. Oma hingeheitnud rotti metsa mattes leidis lemmiklooma omanik sealt 105millimeetrise mürsu.
Mustvee linnas meestel rohkelt tööd
Jõgevamaal oli demineerijatel eelmisel aastal väga palju tööd Mustvee linnas, kus huviarheoloogid kontrollisid kohalike palvel järve kaldariba ning leidsid sealt alates märtsist kuni juuni lõpuni 74 lõhkekeha.
Kindlasti peab kiitma Lõuna-Eesti elanikke, kes on ohuteadlikud ning teatavad igast leiust enamasti kohe. Demineerijad paluvad inimestel samas vaimus jätkata – maha jäänud ohtlik rämps on vaja ära koristada ja see on meie keskkonna turvalisemaks muutmisel väga tähtis! Demineerijad on valmisolekus 24 tundi päevas ja seitse päeva nädalas, kuid kindlasti peab väljakutsete kõrgperioodil – kevadel – varuma rohkem kannatust, sest alati ei pruugi demineerijad jõuda leiukohale samal päeval. Mitte mingil juhul ei tohi plahvatusohtlikku leidu ise puudutada ega kuhugi veadama hakata, sellest tuleb teavitada numbril 112. Vajadusel võtab demineerimismeeskonna juht leidjaga ühendust, täpsustab olukorda ja annab soovitusi edasiseks tegevuseks.
Päästeamet soovib jõuda aastaks 2025 turvalisuse tasemelt järele teistele Põhjamaadele ja seda saavutame ainult iga Eesti inimese ehk igaühe kaasabil!
KALVAR TAMMINE, päästeameti demineerimiskeskuse Lõuna-Eesti pommigrupi juhataja
