Riigikohtu otsus, mis kaotab apteekide asutamispiirangud, on ainuõige samm, mis parandab ravimite kättesaadavust just maapiirkonnas.
Regionaalpoliitiliselt on selline otsus kindlasti mõistlik. Olukord, kus regionaalpoliitika sildi all piirati tegelikult ravimite kättesaadavust, oli kasulik mingile ettevõtjate ringile, kuid selgelt kahjulik maapiirkonna elanikele. Ravimiameti andmetel on viimase viie aastaga uksed sulgenud 54 apteeki, neist 20 maapiirkondades.
Minu hinnangul on piirangute kaotamine ja turu avamine esimene samm õiges suunas. Lisaks tuleks väga tõsiselt lauale võtta debatt selle üle, kas köhasiirup ja peavalurohi võiks müügil olla ka mujal kui apteekides.
Riigikohus märkis, et apteekide asutamispiirangud piiravad ettevõtlusvabadust otseselt apteegi asutamise praktilise võimatusega ning kaudselt ka hulgimüügiturul tegutsemist. Lisaks riivab piirang ka tarbijate huve, kuna suure nõudlusega kohtadesse ei saa luua uut apteeki.
Kõnealune kaasus on selge näide sellest, kuidas riik peab tagama õigusliku keskkonna vaba turu toimimiseks, et kaitsta ettevõtjat konkurentsi takistamise või äritegevuse kahjustamise eest. Samuti peab riik kaitsma konkurentsivabaduse tagamisega tarbijat, et tal oleks võimalik saada parimat teenust või kaupa mõistliku hinnaga.
Asjaolu, et kehtivad asutamispiirangud on põhiseadusega vastuolus, ei tähenda, et apteegiturgu ei saaks või ei tohiks üldse reguleerida. Asutamispiirangute üleöö kehtetuks tunnistamine ilma uute meetmete kehtestamiseta võiks apteegiteenuse kättesaadavust veelgi halvendada. Seetõttu on vajalik tagada seadusandjale piisav aeg uue regulatsiooni väljatöötamiseks.
Riigikohus lükkas otsuse jõustumise kuue kuu võrra edasi, see jõustub tuleva aasta 9. juunil.
SIIM KIISLER,
regionaalminister
