Naermine on tervisele kasulik, see on teaduslikultki tõestatud. Kui on võimalik valida reisikaaslast, saunaseltsilist või naabrit peolaua äärde, hoiame enamasti ikka nende inimeste ligi, kel naerusäde silmis ja iga elunähtuse kohta humoorikas kommentaar käepärast. Reeglina, millel siiski ka erandeid, saab pea kõike naljaks pöörata oskav inimene õigesti aru sellestki, kui tema enda arvel pisut villast visatakse. Aga mitte alati. Kõige suurem loodusõnnetus on aga need kodanikud, kes kohe üldse nalja ei mõista. Ja vähe sellest, et nad anekdoodi lahtiseletamist vajavad, läheb neil kops pöördumatult üle maksa, kui mõni irvhammas nende au ja väärikuse ohtu seab.
Mõistlik inimene võtab elult õppust ega astu rehale, millele enne teda juba komistatud. Seepärast sõelusid-kaalusid lehetegijadki enne seda üldteada naljavabaduspäeva oma “kiiksuga” ideid ja pidid paraku mitme puhul tõdema, et seda, mis meie endi suunurgad kõrvuni veab, ei pruugi põrmugi naljakaks pidada mõned ametkonnad.
Meeles tants ja tagaajamine, mis n-ö suurte lehtede julgetele huumorikatsetustele ühel või teisel kevadel järgnenud, jätsime avalikkuse ette toomata nii mõnegi meie meelest nutika mõttevälgatuse. Nali polegi alati vaid naljaasi. Aga siiski, kes nalja mõistab, naergu täna terviseks!
1. aprill 2010
