Mustvee turu värava kõrval pisikeses kioskis müüb oma pagari- ja kondiitritooteid Antonina Grudkina. Kes korra proovinud, satub sõltuvusse.
“Kui Mustveesse satun, käin alati siit läbi ja viin neid maitsvaid küpsetisi kaasa,“ ütles üks Lohusuu vallast pärit naine, kes oma nime avalikustada ei soovinud. Tema hinnangul pole lähikonnas taolist pagariäri vastu panna.
Oma firmaga alustas Grudkina juba 2005. aastal, pagari- ja kondiitritooteid hakkas ta Mustvees müüma 2006. Tööd annab ta pidevalt kolmele inimesele, kuid kui on väga suured tellimused, kutsub veel paar inimest appi. Pagari- ja kondiitritooteid valmistab ta oma kodus. “Rajasime korraliku tsehhi, kõik vastab täpselt nõuetele.“ lisas ta.
Tellimuste puudumise Grudkina kurta ei saa. “Tellitakse nii koju kui ka töö juurde, nii magusat kui ka soolast. Oleme hästi paindlikud, nii nagu klient soovib, nii me ka teeme. Tuleme alati vastu,“ rääkis ta.
Majandussurutis tähendab küll veidi vähem tööd. “Ma ei ütleks, et väga palju vähem ostetakse, süüa on ju ikka vaja,“ märkis Grudkina. Tema sõnul ostavad inimesed enamasti kõik valmistatu ära, nii et järgmiseks päevaks õnneks suurt midagi üle ei jää.
Nüüd on naine hakanud ka musta leiba valmistama. Ka see toode on leidnud ostjate hulgas hea vastuvõtu.
Tulevikus tahaks Antonina Grudkina rajada endale Mustveesse väikese kohviku või kaupluse. Majandussurutis lükkas selle plaani praegu edasi. Ka on väga raske leida sobivat ruumi, sest äärelinna pole mõtet kolida ja kesklinnas on rendihinnad väga kõrged.
Hinnad on Grudkinal üsna madalad. “Kui need kõrgemad oleks, ei ostetaks,“ lisas ta. Naine peab arvestama Mustvee ja Peipsiäärsete elanike tagasihoidlike palkadega. Lisaks on nüüd tulnud veel palju töötuid.
HELVE LAASIK
