Noortele muusikalise põhihariduse andmise kõrval on Põltsamaa muusikakoolil kahtlemata oluline osa ka piirkonna muusika- ja kultuurielus. Alates sellest, et oma esinemistega sisustatakse mitmeid kultuuriüritusi ja sündmusi ning pakutakse ümbruskonna rahvale oma saalis võimalust külalisesinejate kontsertidest osa saada.
Kooli õpetajad on ühtlasi ka tuntud ansambli-, koori- ja orkestrijuhid. Üle Eesti ollakse aga kindlasti kõige enam tuntud suvekoolide korraldamise poolest. Kõnelesime Põltsamaa muusikakooli argipäevadest, tähtsündmustest ja tulevikuplaanidest kooli direktori Anne Kausiga.
Kuidas tunneb kool ennast praegusel süveneva majanduslanguse ajal?
Tegelikult oleme me pidanud kogu aeg väheste vahenditega läbi ajama. Raha oleme pidevalt mitmetest projektidest juurde taotlenud. Nii on olnud võimalik korraldada üritusi ja soetada pille. Praegu on meil veel toredaid varusid, oleme saanud uusi erialasid avada ja pille on õnneks ka piisavalt. Aga kui vaja, vaatame üle, kust annab koomale tõmmata, ja kirjutame veelgi rohkem projekte. Õpetuse taset me ei kaota.
Kas ja kuhu on üldse veel edasi areneda?
Areneda on alati võimalik. Võtame või nootide maailma, mis on ju pidevas muutumises.
Millises seisus on praegu Põltsamaa muusikakooli noodikogu?
Päris heas seisus. Oleme õnneks suutnud seda pidevalt täiendada. Et noodid on väga kallid, on õpetajad püüdnud neid teiste koolidega vahetada nii koolitustel käies kui ka omavahel suheldes. Kaasa aitab seegi, et mõned õpetajad töötavad kahes muusikakoolis. Meile käib õpetajaid Türilt, Koerust, Jõgevalt, Tallinnast, Tartu II muusikakoolist ja Elleri-nimelisest muusikakoolist.
Kas ettevalmistused üle-eestilisteks Põltsamaa suvekoolideks on juba käimas?
Tegelikult algavad ettevalmistused alati juba eelmiste suvekoolide lõppedes. Praegu on alustatud osalejate registreerimisega. Puhkpillimängijate suvekoolil, mida tänavu korraldame 19. – 24. juulini kuueteistkümnendat aastat, on eeloleval suvel kahe vahetuse asemel vaid üks. Põhjuseks ei ole mitte majanduslangus, vaid see, et suvi tõotab osalejatel, nii lastel kui ka õppejõududel, erakordselt tihedaks kujuneda. On ju tulemas laulupidu ja muid üleriigilisi kokkusaamisi. Pealegi on meil nii saalide kui internaadi võimalused piiratud. Pole siiski välistatud, et tulevikus uuesti kaks vahetust korraldame. 27. juulist kuni 1. augustini toimub aga XV keelpillimängijate ja VI kitarristide suvekool.
Veebruarikuu on aga olnud teie majas eriliselt sündmuste- ja külalisterohke, alates Mart Laasi meistriklassist tšelloõpilastele, koolitustest ja külaliskontserdist kuni linna maali esitluseni?
Meie saal, mis mahutab saja inimese ringis, on paras väiksema publikuga ürituste, kammerkontsertide ja muude selliste ettevõtmiste tarvis. Linnavalitsus kasutab meie saali päris palju, näiteks tänuürituste läbiviimiseks. Endel Kõksi ajaloolise Põltsamaa Suure silla maali esitlemine arvati samuti siia hästi sobivat. Pealegi avaneb aknast ju samale kohale ilus vaade. Maal jäigi esialgu meie saali seinale. Kes soovib, saab vaatama tulla. Aprillis viiakse aga maal linnapea kabinetti, nagu omaniku soov oli. Samale kohale paneme aga teise maali, millel on kujutatud meie oma kool pargisügavusest vaadatuna.
Teie maja esinejad sisustasid nii maali esitluse tseremooniat kui ka vabariigi aastapäeva tähistamisi mitmel pool?
Et meil on mitmeid ansambleid ja orkestreid, siis on meid üpriski tihti esinema kutsutud. Võtame need kutsed meeleldi vastu, lastele ongi esinemiskogemusi vaja. Ülelinnalistele üritustele, nagu näiteks laste sünnimedalite kätteandmine, on meie lapsed samuti alati esinema kutsutud. Seekord mängisid meie sümfoniettorkester ja vaskpillikvartett vabariigi aastapäeval Võhmas. Oma linnas esines sel puhul nii laste kui ka täiskasvanute akordioniansambel.
Möödunud kuu muusikasündmused algasid 4. veebruaril tšellisti ja Tallinna Muusikakeskkooli õppejõu Mart Laasi meistriklassiga. Meistriklasse kui sellised on ju koolis korraldatud varemgi?
Meistriklassid erinevatel erialadel on meie ammune traditsioon. Viimasel ajal on igal aastal keegi oma ala asjatundjatest käinud kas siis Tartust või Tallinnast. Möödunud aastal oli meistriklass klaveri- ja viiuliõpilastele, varem on see läbi viidud flöödimängijatele, õpetaja oli Virgo Veldi. Seekord andis Mart Laas tunde päev läbi. Koos meie õpilastega osales ka kolm last Türilt, kust käib meie õpetaja. Lastele oli see vahva ja emotsionaalne vaheldus, ühtlasi ka heaks treeninguks enne üleriigilist tšellofestivali, mis sellel laupäeval Tartus peetakse.
Kevadised festivalid ja kontserdid ongi õige varsti tulemas, millised nimelt?
Sellel aastal korraldatakse üle-eestilised konkursid puhkpilli- ja klaveriõpilastele. Märtsis on regioonivoorud ja eks nende põhjal selgub, kellel lõppvooru asja on. Suurim festival aga, kus tänavu osaleme, on üle-euroopaline muusikafestival mai teisel poolel Austrias, kuhu Eestist on tänavu sõitmas kokku viie kooli kollektiivid. Meie osaleme kammerorkestriga. Konkursid, salvestused ja kuulamised on seljataga, nüüd tuleb hoolega harjutada. Neid festivale korraldab Euroopa Muusikakoolide Liit üle aasta erinevates riikides. Oleme saanud esinemisloa juba viiel korral. Eelmisel festivalil osales meie kooli sümfoniettorkester.
Kui suur on huvi pillimängu õppimise vastu teie kooli juures täiskasvanutel?
Viimastel aastatel on huvi tunduvalt suurenenud. Jaanuaris tuli veel mitu soovijat lisaks. Täiskasvanud käivad meil õppimas nii klaverit, akordioni, saksofoni kui ka kitarri.
Lisaks klahv-, keel- ja puhkpillidele on võimalik õppida ka löökpille. Kui populaarne see eriala laste hulgas praegu on?
Löökpille õppivaid lapsi võiks vabalt rohkem olla, et edaspidi jätkuks mängijaid ansamblitesse ja orkestritesse. Pillivaru on meil päris suur, isegi sellised pillid nagu ksülofon ja marimba on olemas. Tartust käib meil väga hea õpetaja Raivo Rebane, kes õpetab löökpille ka Tartu II Muusikakoolis ja Elleri-koolis.
Üks pikemaid traditsioone on kevadised kontserdid piirkonna koolides ja lasteaedades. Kas jätkate seda ka käesoleval õppeaastal?
See tava on pärit juba kooli alguseaastatest. Aprillikuus ongi plaanis ringkäik ette võtta. Üritame kostitada muusikaga peamiselt neid koole, kust meil õpilasi käib. Praegu õpib meie koolis lapsi peale Põltsamaa linna Kõost, Kolga-Jaanist, Pajusist, Puurmanist, Lustiverest, Adaverest, Eskust ja Kamarist. Et ka õpetajaid käib erinevatest paikadest, on ruumide jaotus ja tunniplaanide kokkuseadmine paras logistika. Peab arvestama nii erinevate üldhariduskoolide kui ka liiklusega.
<p />
Alates neljandast õppeveerandist on sel aastal tarvis muusikakooli ruumides arvestada veel kolme klassikomplekti üldhariduskooli lastega?
See on meie kooli ligemale viiekümneaastases ajaloos esimene niisugune kogemus. Et ühisgümnaasiumi hoone läheb remonti, paigutatakse klasse linna mitmele poole. Meie majja tuleb kaks esimest ja üks kolmas klass. Elu läheb kirevamaks kindlasti ja arvestama peab päris paljude asjadega, aga küll me hakkama saame.
Kella kaheksast hommikul hakkavad üldhariduskooli tunnid, siin söövad lapsed ka lõunat. Nii on kuni suvepuhkuseni ja lisaks kaks kuud ka sügisel uuest õppeaastast. Võib-olla on see isegi tore ja mõnigi laps hakkab ehk rohkem muusika vastu huvi tundma. Eelkõige on asi siiski vajadusest tingitud, oma linnas tuleb ju üksteist aidata. Ühisgümnaasiumiga on meil alati tihe koostöö olnud.
Mida uuemat veel lähiajal koolis tulemas on?
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia pakutud koostööprojekti raames on kas märtsi lõpus või aprilli alguses majja oodata sealseid tudengeid, kes tutvustavad muusikainstrumente ja annavad ka kontserdi.
Olete ise koolijuhiameti kõrval seotud mitme üle-eestilise muusikaharidust puudutava kohustusega. Millega täpsemalt?
Kuulun Eesti Muusikakoolide Liidu viieliikmelisse juhatusse, Tartu Elleri-nimelise muusikakooli nõukogusse ning olen arvatud ka haridusministeeriumi juures asuvasse muusika- ja esitluskunstide nõukogusse. Eks need kohustused üksjagu lisatööd toovad, samas on nad mõnes mõttes ka koolituse eest ja annavad ühtlasi võimaluse muusikakoolidega seotud infot paremini kätte saada.
VAIKE KÄOSAAR
