Andmisrõõm on sageli saamisrõõmust mitu korda suurem. Seda on tundnud ainult need inimesed, kes on oma annetused abivajajatele südamest teinud.
Majanduslangusest ja kitsamatest oludest hoolimata on inimesed leidnud nii palju võimalusi, et annetada lastekodulastele aiamajake. Lahked andjad on aru saanud, et lastekodul on seda maja hädasti vaja. Nii jõudiski väärtuslik sünnipäevakink lasteni.
Annetajaid on igasuguseid. On niisuguseidki, kes oma mõnesajakroonise kingi otsekohe suure kella külge panevad ega väsi sellest veel aastate pärast rääkimast, summat sealjuures muidugi mainimata.
Aga on ka neid, kes miljoneid ära annavad ning mingi hinna eest sellest kõnelema ei nõustu. Enamik tavakodanikest kinkijaid ja annetajaid mahub selle kahe äärmuse vahele. Vaadake iga-aastast Jõulutunnelit ETV-s. Saate vaatajad annetasid mullu 2,9 miljonit krooni.
Skeptikud ütlevad nüüd kohe, et kui aasta läbi pole raatsitud sentigi kulutada ja südametunnistus vaevab, siis Jõulutunnel on just see koht, kus asju parandada saab. Võib-olla on neil isegi õigus, ehk vaigistab mõni tõesti sel moel aasta viimastel päevadel oma südametunnistuse häält. Samas — helde andja ei saa ju olla läbinisti halb inimene.
Tegelikult ei peagi alati annetama tuhandeid kroone. On olukordi, kus piisab ka inimlikkusest ja siirast tähelepanust. Kõik need lapsed ja täiskasvanud, kes Metsatarekese lastega mängimas käivad ja nii neile oma väärtuslikku aega pühendavad, teevad samuti suure heateo. Selliseid inimesi peab enda ümber märkama.
6. september 2008
