Analüütik Hardo Pajula ütles pärast Äksi motellis maakonna ettevõtjatele peetud seminari Vooremaale intervjuud andes, et häid märke tasub majanduskriisi ajal ikka tähele panna ja inimestele teada anda.
Financial Times kirjutas talvel, et enne 2010. aasta suve lõppu ei juhtu midagi, alles 2010. aasta sügisel hakkab Euroopa majandus pisitasa elavnema.
Rumal inimene Financial Times`i kirjutama ei pääse. Aga kõik, mis seal kirjas, ei pruugi ka õige olla.
Lootusetuse tunde külvamine pole aga kellelegi kasulik. Vahepeal käis ajakirjanduses ainult paanika ja hüsteeria külvamine. Kellele sellest tolku oli? Ei olnud ühelegi inimesele.
Paljud riigid on asunud tõsiselt oma majandust toetama.
Riigid kavatsevad järgmiste aastate jooksul kulutada majanduse elavdamisele 1,4 – 2 triljonit USA dollarit. Nii tugevalt pole pärast Teist maailmasõda majandust turgutatud.
Euroopa Komisjon pakkus Eestile tänavuseks majanduslanguseks 10,3 protsenti, Eesti Panga kõige pessimistlikum prognoos on aga kuni 15,3-protsendiline langus. Tänavu esimeses kvartalis ulatus majanduslangus 15,6 protsendini. Kui suureks võib see Teie hinnangul tänavu üldse kujuneda?
Kas see on –14 või – 8 protsenti, mis vahet selles on? See on ju üks ja sama lugu. Kui on –20 või –12, on erinevad lood. Kui hulluks meil asi võib minna? Nii kaua, kui majanduslangust mõõdetakse, tähendab, et statistikaamet on alles ja midagi pole katki.
Kui pikalt majanduslangus kesta võib? No 2006. aasta ei tule tagasi, see aasta jäi meie põlvkonnale igal juhul erandlikuks ja meie seda rohkem ei näe. Ega ausalt öeldes ei igatse ka.
Räägime eurost ka. Euroopa Komisjoni rahandusnõunik Joaquin Almunia ütles meie rahandusministrile, et eurotsooniga liitumiseks on vaja rohkem kodutööd teha ja vähem kõlavaid lubadusi jagada. Kui kindel on, et Eesti ikka 2011 eurotsooniga liitub ja mida euro meile annab, et selle nimel praegu kõvasti püksirihma peame pingutama?
Usun, et euro tulek 2011 on vähe tõenäoline.
Kas Eesti jõuab euroalasse enne Lätit ja Leedut või oleks meil mõistlik minna kõik koos?
Muidugi võiksime minna koos, aga ma kardan, et sellest ei tule midagi välja. Leedus alles läheb asi tõsiseks, nemad elasid ikka väga kaua pilvedes. Läti majanduslangus ulatus tänavu esimeses kvartalis 18 protsendini, mis on ka Euroopa absoluutne rekord.
Eelmisel nädalal avaldas Kauppalehti Soome väliskaubandus- ja arenguministri Paavo Väyryneni arvamuse, et Soome tegi vea, kui astus üksi, ilma Rootsita üheksakümnendatel aastatel Euroopa majandus- ja rahaliidu liikmeks. Tema hinnangul lõikab Rootsi metsatööstus praegu euro kõrgest kursist kasu. Kas Eestiga võib sama juhtuda, kui liitume Läti ja Leeduta?
Mida seal nii väga nautida on, kui sa oma sissetulekust suure osa kaotad. Hea küll, nad töötavad. Soomlased jätsid oma ajaloolistele konkurentidele väikese eelise, küllap nad sellepärast nii räägivad. Eks see ole poliitiku jutt.
Teisalt: me võiksime ju Valgevene ka ära oodata ja alles siis euro kasutusele võtta. Sellel ei ole sügavat mõtet.
Kas mai lõpuks on uus kärbitud riigieelarve parlamendis ja valitsuskoalitsioon veel ka jätkuvalt koos?
<span lang=”ET” style=”FONT-SIZE: 10pt; FONT-FAMILY: Arial; mso-ansi-language: ET”>Sellest, et nad praegu seal jauravad, ei saa järeldada, et nii ongi. See on tegelikult PR-inimeste omavaheline mõõduvõtmine. Kui käiakse välja üks asi, siis pigem tähendab see, et nii kindlasti ei lähe.
Kui uus töölepingu seadus 1. juulist kehtima hakkab, siis ennustavad ettevõtjad, et juuli lõpus on meil üle 100 000 töötu (teatavasti on neid praegu veidi üle 60 000). Kui suurt töötust Teie Eestile prognoosite?
Pärast Vene kriisi 1998 oli töötuid üle 90 000, kui ma õigesti mäletan. Hullem on asi sellepärast, et inimestel on laenud ja liisingud võetud.
Kuidas suudab töötlev tööstus kriisi üle elada? Kas Eestil on šansse saada lahti odava allhankemaa staatusest?
Ega see nii kiiresti käi. Soome üritas odava allhankemaa seisusest 40 aastat lahti saada, jooksid ikka vastu kulutõkkeid ja devalveerisid marka.
Mis selles odava allhankemaa staatuses siis ikka nii väga viga on? Odava allhankemaa staatus on ka mütoloogia vallast. On võetud sõnad ja nüüd kõik loobivad neid, mõtlemata nende sisule.
Kui teed allhankijana korralikku tööd, siis pole midagi häda. Väikesed paindlikult töötavad allhankijad on tegelikult tugevad firmad. Probleemid oleksid suured siis, kui meil oleks keset Eestit kusagil Mäo ristis mingi traktoritehas, kuhu veetakse üle Eesti töötajaid kokku.
Pigem eestlased õpivad sellest kriisist ja liiguvad edasi.
OSCE raport väitis, et senise majanduspoliitikaga Eesti enam edasi minna ei saa. Riigieelarve tulu- ja kulupoole tasakaalustamisest rääkides tuleb tõdeda, et maksutõusudeta vist enam edasi ei saa. Milliseid makse oleks üldse majanduskriisi ajal mõttekas tõsta?
Maksusüsteemi muutmata me sellest kriisist tõenäoliselt enam välja ei tule. Mingeid asju ma meie maksusüsteemis kindlasti säilitaks, eelkõige lihtsust.
Kuivõrd jätkusuutlik oleks maksustada saastamist ja tarbimist? Tõsta käibemaksu ja alandada sotsiaalmaksu?
Rootslased üritasid enne, kui neil asjad hapuks läksid, sisedevalveerimise teed minna ehk tuua sotsiaalmaks alla. Käibemaksu lisamise puhul algab kohe kisa, et maksustatakse vaeseid, sest toit läheb kallimaks. Töötus rüüstab inimesi rohkem kui hinnatõus.
Selge on, et kusagilt tuleks kotisuud koomale tõmmata. Üldiselt peaks maksusüsteem olema stabiilne, aga kui makse muutmata välja ei tule, siis pigem alandada sotsiaalmaksu ja kergitada käibemaksu. Ilmselt tuleb kodurahu huvides midagi ette võtta ka üksikisiku tulumaksuga.
Kui ma vahepeal füüsilisest isikust ettevõtja olin, siis maksude maksmine õpetas mulle majandusteadust rohkem kui mistahes kõrgkoolid.
Kui mõistlik on maksta 30 000kroonist emapalka?
Võiks ikka maa peale tulla.
Eeldusel, et majandustõus pole enam mägede taga, siis kus on Eesti ettevõtjate jaoks uued turud? Kust peaks uus majanduskasv meie jaoks alguse saama? Viimasel ajal räägitakse hoopis Hiina turule panustamisest?
Ma oleksin väga skeptiline selle inimese suhtes, kes väidab seda teadvat. Eks ettevõtjad mõtlevad sellele tõsiselt.
Hiina on piisavalt suur turg, sinna võivad ka meie pakutavad väiksemad kogused sobida.
iii
HELVE LAASIK
