Ammune vajadus

Kortermajade ehitus lõppes maapiirkondades sisuliselt Vene okupatsiooniga. Erandiks ei ole ka Jõgeva maakond. Ometi on vajadust taoliste majade järele, mille kortereid oleks võimalik uutele töötajatele ja noortele peredele üürida, ilmselge. Sest kõik inimesed ei soovi ega jaksagi endale iga töökoha vahetuse järel osta oma elamist. Vaba üüripinnaga on aga väikestes kohtades paraku kitsas käes.
Kui aga maapiirkonnas pole tööandjal noorele spetsialistile või töötajale eluaset pakkuda, jääb ta sageli ka töötajast ilma. Maailmas on selliste üürimajade vajadusest ammu aru saadud, nüüd hakkab see teadmine vaikselt ka eestlastele kohale jõudma.
Selge märk muutustest on tänane teadmine, et Jõgevamaa saab lähiajal kaks kortermaja, mida põllumajandusettevõtjad saavad kasutada tulevikus uute töötajate palkamisel. Ja mitte ainult põllumajandusettevõtted – ka ehitusfirmad, puidutööstused, transpordifirmad. Kusagil peavad elama ka bussijuhid, rekkajuhid, müüjad.
Üks üürimajadest kerkib Esku külla Põltsamaa vallas, mis ei jää eriti kaugele Põltsamaa linnast. Pole sugugi välistatud, et ühel hetkel võiks sinna korteri üürida mõni inimene, kes ei tööta küll Eskus, kuid sooviks seal elada. Põltsamaa linn on lähedal, linnaga ühendab kergliiklustee, kõik teenused on Põltsamaal aga üsna käe-jala juures.
Teine koht, kuhu üürimaja kerkib – Saduküla – on asukoha poolest samuti selline koht, kus lisaks taanlastele kuuluva suurfarmi töötajatele võiks ka teiste firmade töötajad elada. Igal juhul teenivad sellised kortermajad eesmärki – hoida elu maal.