Tallinnas Eesti Käsitöö Majas oli hiljuti väljas Eesti koolinoorte käsitöölooming. Kahekümne seitsmest näitusel esinenud õpilasest seitseteist pälvis oma tööde eest raamitud tänukirja, millel kirjas, et selle omanik on tunnistatud nooreks käsitöömeistriks. Üks sellise tänukirja ja tiitli saajaid oli Kiigemetsa kooli õpilane Alvar Murd.
Alvar esitas näitusele kolm telgedel kootud tööd, neist kõige olulisem oli ühelt poolt punakates, teiselt poolt sinakates toonides kujundatud padjakate.
“Alvar on nii tubli ja kogenud kuduja, et saab tööga juba üsna iseseisvalt hakkama. Ka padjakatte mustri mõtles ta ise välja,” ütles Alvari juhendaja, Kiigemetsa kooli õpetaja Mare Rosin.
Tema sõnul ei pääsenud näitusele kaugeltki kõik esitatud tööd, vaid näituse kujundaja, tekstiilikunstnik Kadi Pajupuu tegi nende hulgast valiku: Eesti Käsitöö Maja galerii pole just suur. Et telgedel kudumisega teistes Eesti koolides üldiselt suurt ei tegelda, olid Alvari tööd näitusele vägagi teretulnud. Iga autor oli enda tutvustamiseks ka väikese jutukese kirjutanud. Neidki sai näitusel lugeda.
Ei jää märkamata
Näituse pidulikule lõpetamisele, mis toimus 14. märtsil, kutsuti kõik osalejad ja nende juhendajad. Ka Alvar Murd käis koos õpetaja Mare Rosinaga Tallinnas ning sai kätte oma tööd ja tänukirja, samuti Eesti käsitööõpetajate seltsi Aita kujundusega šokolaadi. Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit tänas osalejaid raamatuga “Loomast loodud” ja tasuta pääsmega Mardilaadale.
Projekti “Otsime noori käsitöömeistreid“ algatas Eesti käsitööõpetajate selts Aita selleks, et noored, kelle taiesed on isikupärased, tööd stiililt väljapeetud ning kes on pühendunud soovile midagi ise luua, märkamata ei jääks.
“Eestimaa on üks väheseid paiku, kus kooli õppekavas on ruumi esivanemate kultuuritavade tutvustamisele, nende hoidmisele ja edasikandmisele. Tore, et käsitöötraditsioon kandub meil edasi põlvest põlve ning et Eestimaal on noori, kes peavad isetegemisoskust oluliseks, kes tunnetavad oma paikkondliku pärandi hoidmise vajadust ning on oma loomingus leidnud eeskujusid esivanemate varamust,” ütles käsitööõpetajate seltsi Aita juhatuse esimees Kristi Teder .
Projekti “Noor käsitöömeister” toetasid Eesti Kultuurkapital ning Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit.
Meeldib ka puutöö
17aastane Alvar Murd on pärit Kalanast ja käib Kiigemetsa koolis kümnendat aastat. Praegu on ta toimetulekuõppe lisa-aastal. Kangastelgedega sai ta lähemalt tuttavaks juba mitu aastat tagasi. Telgedel kudumise tunnid on tal olnud kolmel aastal, ringitundides sai ta kudumist harjutada ka varem.
“Meie koolis on võimalik telgedel kudumist õppida valikainena ja ka Alvar on selle valinud,” ütles Mare Rosin. “Kudumine nõuab kannatlikkust ja tähelepanu. Alvar suudab sellele tööle hästi keskenduda ja see meeldib talle.”
Alvar ise lisas, et ta ei käi kudumistundide ajal vahetunnilgi, vaid koob ka selle ajal. Samas meeldib talle ka puutöö: ta on teinud näiteks pannilabida, tordilabida, võinoa ja mänguauto. Emale koob ta aga emadepäevaks kingituse ikka telgedel.
Õpetaja Mare Rosina sõnul on kudumishuvilisi Kiigemetsa koolis palju. Kes spordiringi ei lähe, tulebki enamasti kudumistuppa.
“Kahju ainult, et telgi nii vähe on. Soovijad peavad oma kudumiskorda päris kaua ootama. Järgmine laps ei pääse ju enne telgede taha, kui eelmine oma töö seal valmis kudunud on,” sõnas Mare Rosin.
Noori käsitöömeistreid on tunnustatud nüüdseks juba kolmel aastal. Ka kahel varasemal näitusel on tõstetud esile ja tunnustatud käsitöömeistri tiitliga mõnd Kiigemetsa kooli õpilast. 2014. aastal sai selle tiitli Jaan-Indrek Reedi ja 2015. aastal Janari Pirnipuu. Mare Rosina sõnul ongi Kiigemetsa koolis tublimad telgedel kudujad poisid. Tüdrukutel jätkub selleks natuke vähem kannatust.
RIINA MÄGI
