Alo-päevade avatseremoonia juhatasidki seekord sisse filmikaadrid aastast 1988, mil kogu eesti rahvas sinimustvalgeid lippe lehvitas ning Alo Mattiiseni ja Jüri Leesmenti isamaalaule laulis. Täiskasvanuil kiskus nähtu silma märjaks, mida tundis saalitäis noori lauljaid, kes tollal alles mähkmeis või suisa sündimata olid, ei oska öelda.
Tagasivaatamiste ja üllatustega avatseremoonia ka jätkus. Jõgeva maavanem Aivar Kokk üllatas näiteks sellega, et esitas enda kirjutatud laulu, mille aluseks Alo Mattiisenile pühendatud Jüri Leesmenti luuletus “Ajaga silmitsi”. Rõõmasaid üllatusi pakkus ka taaskohtumine mitme varasema Alo-päevade üleriigilise koolinoorte vokaalansamblite konkursi peapreemia laureaadiga: Haljala ja Rakvere noorte segaansambliga Sheikid (võitis peapreemia 2005. a), Rapla laulustuudio segaansambliga Klükk (2003) ja neidude ansambliga Triis (2001) ning meesansambliga Noorkuu, mis 1997. aastal Alo-päevade peapreemiat võites oli alles trio ja kandis nime Rumal Noorkuu.
“Täpselt samasugune närv on sees kui möödunud aastal võisteldes,” tunnistas enne Sheikide etteastet ansambli liige Kadri Voorand. Martti Meumers Noorkuustki väitis, et Mattiiseni-päevade publiku ees esineda pole lihtne ka nüüd, üheksa aastat hiljem.
“Aga samas ei saa mitte kusagil mujal kogeda nii head tunnet kui selles saalis,” lisas Meumers. “Loodan, et ka kahekümne aasta pärast on meil põhjust tagasi tulla siia, Jõgevale, kust meie teekond omal ajal algas.”
Vastutuskoorem
Noorkuu lõpetas oma esinemise lauluga, mille pealkiri nende meelest Alo-päevi hästi iseloomustab: “Aeg teeb selgeks kõik”. Tõepoolest: täna õhtuks selguvad Eesti paremad kooliansamblid. Tõsi, aeg üksi neid välja ei selgita, vaid Suur Kõrv ehk Alo-päevade ?ürii aitab ikka ka kõvasti kaasa.
Suurde Kõrva kuuluvad tänavu Eesti Televisiooni kultuurisaadete peaprodutsent Gerda Kordemets, Kadri Voorand ansamblist Sheikid, Alo Mattiiseni tütar Anna-Mariita Mattiisen ja pinginaaber Jüri Leesment, muusikud Jaak Jürisson ja Urmas Lattikas, heliloojad Tõnis Kõrvits ja Priit Pajusaar ning näitleja Peeter Oja.
“Tunnen uues rollis päris suurt vastutusekoormat,” ütles Eesti Muusikaakadeemia esimese kursuse tudeng Kadri Voorand. “Tean ju omast käest, missuguse hoolega pärast tulemusi uuritakse ning kui oluline tundub osalejaile endile vahe teise ja kolmanda, aga ka viimase ja eelviimase koha vahel.”
Nagu Kadrigi, osaleb ka Anna-Mariita Mattiisen Suure Kõrva töös esimest korda.
“Kuna olen konkurssi õige mitmel aastal üsna tähelepanelikult kuulanud, loodan, et saan hindamisega hakkama,” arvas Anna-Mariita.
Kuigi gümnaasiumi lõpetamiseni on jäänud vaid mõned kuud, pole ta veel otsustanud, mida edasi õppima minna. Isegi seda ei osanud ta öelda, kas valib muusika või sootuks muu ala. Isa Alo tähetunni jäädvustusega alanud muusikapäevad avatseremoonia meeldis talle aga väga.
Eesti keeles
Kui eelmiste aastate laureaatidel oli lubatud laulda ükskõik mis keeles, siis viiel konkursikontserdil tahavad korraldajad seekord 66 esineva ansambli liikmete suust kuulda üksnes eesti keelt. Ei usu, et keegi keeletsensuse pärast Jõgevale tulemata jättis, pigem korrigeeriti ikka repertuaarivalikut.
Lisaks konkursikontsertidele said muusikapäevalised eile õhtul nautida Tallinna Linnateatri etendust “Eesti teatri laulud”. Täna õhtul kannavad aga Viljandi Noorteorkester ja -koor Jõgeva kultuurikeskuses ette Karl Jenkinsi “Adiemuse”.
Alo-päevadele ei tulda aga üksnes muusika ega preemiate pärast. Tullakse ka selleks, et elada kaks päeva ea- ja mõttekaaslaste keskel ning tuletada ühiselt meelde tähtsaid asju. Näiteks seda, et sõprus on suur väärtus ning et iseseisev Eesti riik sai taastatud mitte sahkerdamiseks, salatsemiseks ja üksteise mustamiseks, vaid selleks, et säiliksid eesti keel, meel ja kultuur.
Nii ongi: olgu su hinges või peas asjad vahepeal kuitahes nihkesse läinud, kui laulad märtsi algul Jõgeva Gümnaasiumi ühes rütmis hingavas saalis Alo-päevaliste keskel traditsioonilist ühislaulu, Mattiiseni-Leesmenti muusikali “Merineitsi” proloogi, siis loksub kõik jälle paika.
RIINA MÄGI
