Klaveri omanik Anna-Mariita Mattiisen proovis töökotta jõudes pillilt esimesed helid kätte saada, kuid see ei õnnestunud.
Alo Mattiiseni klaverit taastava osaühingu Klaverimeister juht ja omanik Fred Proso lohutas omanikku ja kinnitas, et klaveri mehhanism on veel remondis. Nädala-poolteise pärast võib Anna-Mariita tulla uuesti proovima, siis on pill valmis.
Juunis Jõgevalt Tallinna viidud klaver on nelja kuuga täiesti uue väljanägemise saanud. Kogu korpus on saanud nüüdseks uue ilme ning on kaetud uue lakikihiga.
Mälestus pilli eelmisest elust
Alo Mattiisen on omal ajal klaverile vesipilditähtedega oma nime kleepinud, kuid tähed on pisut viltu läinud. Taastajad jätsid nime alles, originaalviimistlus on all näha. “See on väike mälestus pilli eelmisest elust,” ütles Fred Proso. Vana ja uue pinna üleminek on piirde abil fikseeritud, et lakkide vahe liiga “karvane“ ei jääks. Meistrid mõtlesid erinevaid lahendusi välja päris palju, enne kui praeguse juurde kindlaks jäid.
“See on täitsa okei,” tunnistas ka pilli omanik.
Klaver sai poolmatt-viimistluse, sest kõrgläige ei jääks hea. “Enamik taastajaid kasutavad taolist tehnoloogiat,” lisas Proso.
Pill sai uued keeled, vanadest ei jäänud ainsatki alles.
“Vanu keeli ei saanud jätta, sest neid polnuks võimalik enam häälestada,” tõdes Proso. „Keelestuse eluiga jääb kolmekümne-neljakümne aasta vahele, kuid helilooja Alo Mattiisenile kuulunud pill on kindlasti üle saja aasta vana. Sellepärast panime nii uue keelestuse kui ka haamrid.
Ka virblid pandi uued. Neid ei kroomita üle, vaid vahetatakse kõik välja,” rääkis ta.
Palju oli meistril tööd ka Alo klaveri kõlalauaga. Seal olid päris suured praod. Need on nüüd täidetud, samuti on uuesti kinnitatud liimliidetest lahti olnud kõlalaua ribid.
Klaveri raam oli ehitatud korpuse sisse ja just raami kättesaamisega tuli meistritel kõige rohkem vaeva näha. Kõigepealt eemaldati spoonikiht ja alles siis saadi raam kätte.
Vaja automaalri ja mööblitisleri oskusi
Alo klaveriga töötas kolmeliikmeline meeskond. Töö on jagatud nii, et üks meister viimistleb korpust, järgmine teeb akustikaosa tööd ja kolmas mees paneb lõpuks klaviatuuri- mehhanismi – ja häälestustöödega pilli mängima.
“Korpusetöö nõuab nii automaalri kui ka mööblitisleri oskusi ja siinkohal tuli appi Kalle Tombak osaühingust KT Musical Instruments, kus ka kõlalaua parandustööd tehti,” rääkis Proso. Keelestusega tegeles teine töötaja Jaanus Randveer, kes 50 aasta jooksul on sama tööd teinud Estonia Klaverivabrikus. Klaviatuuri, mehhanismi- ning häälestus- ja reguleerimistööd tegi aga Fred Proso, kelle sõnul ongi töö praegu tema taga kinni, sest Alo Mattiiseni klaveril on küllalt harva esinev mehhanism, millega on tööd omajagu.
Klaveri klahvidki on eri kõrgusel just seetõttu, et mehhanism on veel remondis. Kui mehhanism paika saab, siis praegune sigrimigri kaob. Klahvid jäid vanad, kuid said samas toonis uue katte. “Elevandiluu toonis kate sobib vanematele muusikariistadele paremini kui säravvalge,” kinnitas meister.
Ka klaveri kordatehtud kaas seisab veel töökojas ja ootab aega, kui mehhanism paika saab. Siis tõstetakse see klaverile tagasi.
Tegelikult ei hakka Alo klaver aga veel Jõgeva poole sõitma, sest klaveriklass pole valmis. Jõgeva linnavalitsus on palunud meistril pilli seni oma töökojas hoida ja et ruumi jagub, siis võibki klaver Tallinnas olla. Remonditöökoja õhuniiskust hoiavad meistrid pillile vajalikul tasemel. “Koolis tuleb sellest veel pikk jutt, peab vaatama, kuidas seal vajalikku niiskusetaset tagada,” muretses taastaja. Tema sõnul on vanad pillid talvise õhu kuivuse ja keskkütte suhtes eriti tundlikud.
Alo Mattiisenile kuulunud klaver võib Fred Proso hinnangul olla veidi vanem kui sada aastat ehk tema valmimisaeg jääb 1870.-1880. aastatesse.
“1910 tulid välja juba päris nüüdisaegsetele nõuetele vastavad muusikariistad,” kinnitas ta.
Klaveril olnud küünlajalad lubati Anna-Mariital mälestuseks kaasa võtta — taastatud pillil neile enam kohta pole.
“Küllap mõni pilli endistest omanikest kruvis need klaverile, et romantilisemas õhkkonnas musitseerida,” avaldas Proso arvamust.
Alo klaveriklass Jõgeva muusikakoolis
*Jõgeva muusikakool saab kümme aastat kasutada Alo Mattiisenile kuulunud kabinetklaverit
*Kool soovib lahkete annetajate abiga pilli korda teha ja see on edaspidi aukohal muusikaajaloo klassis
*Klaveri kordasaamiseks, muusikakooli klassi renoveerimiseks ning nüüdisaegseks sisustamiseks on vaja vähemalt 300 000 krooni
*Jõgeva linnavalitsus on nõus maksma osa sellest summast, ülejäänu loodetakse kokku saada lahkete annetajate abiga ja projektide toel
*Alo mälestuse austajad ja head kaaslinlased saaksid Alo klaveriklassi teoks saamisele kaasa aidata. Selleks tuleks teha annetus Jõgeva Linnavalitsuse arveldusarvele 10102021772001, lisada tuleks märksõna “Alo klaveriklass” ja oma nimi.
*Alo 50. sünniaastapäev on 2011. aasta 22. aprillil, temanimeline klaveriklass peaks valmima 2011. aastal.
Kuidas Alo klaveri sai
Alo klassivend ja sõber Toomas Muru rääkis, et klaveri sai Alo üsna omapärasel moel. Nimelt juhatas ta tudengina Viru hotelli koori.
Praegune rahvusooper Estonia direktor Aivar Mäe aga oli tol ajal Tallinna Vineeri- ja Mööblikombinaadis. Tema nägigi kombinaadis ripakil ja õnnetus olukorras olevat klaverit ning küsis luba see ära viia.
Alo Mattiisen, Aivar Mäe ja Rita Rätsepp vedasidki ühel päeval klaveri Alo koju. Pärast selgus, et tegemist on 19. sajandi lõpus tehtud haruldase klaveriga, mida on Eestis vaid kaks.
i
HELVE LAASIK
