Alo Mattiiseni 50. sünniaastapäeva pidustused Jõgeval tipnesid möödunud reede hilisõhtul kesklinnas toimunud öölaulupeoga. Teiste Eestimaast ja vabadusest kõnelevate laulude hulgas tulid ettekandele Mattiiseni 1988. aastal kirjutatud viis ärkamisaegset laulu, mille ühiselt laulmiseks tundub aeg taas küps olevat.
Öölaulupeo kahetunnise kava 27 laulust üks — Alo Mattiiseni/Jüri Leesmenti “Ei ole üksi ükski maa” — kõlas lindilt, ülejäänutel aitasid kuuldavaks saada Siiri Sisask, Ivo Linna, Tõnis Mägi, Antti Kammiste, Jõgeva Gümnaasiumi segakoor, Palamuse segakoor Kuus Õuna, ansambel Easy Living ning dirigendid Laine Randjärv, Lauri Breede, Peeter Perens, Hirvo Surva ja Raul Talmar.
Spetsiaalselt Alo Mattiiseni juubelisünnipäevaks loodud regivärsilise laulu (sõnade autor Jüri Leesment) kandsid koorid ette Triinu Tauli eestlaulmisel. Üles astusid ka folklooriseltsi Jõgevahe Pere tantsunaised ja -neiud. Peo lõpuloole, Tõnis Mäe “Koidule” lisas võimsust muusikaga sünkroniseeritud ilutulestik, mille valmistas ette Alari Päären.
“Ma tõesti ei tea, kas kohale tuleb kolm, kolmkümmend, kolmsada või kolm tuhat inimest,” ütles Jõgeval öölaulupeo korraldamise idee autor ja peo peakorraldaja Maret Oja enne sündmuse algust. Tõele, nagu selgus, oli kõige lähemal viimane variant: laval olnud muusikute hinnangul (ja neil on sel alal suured kogemused) sai laulupeost osa tõepoolest umbes kolm tuhat inimest, nende hulgas Alo Mattiiseni muusikapäevadel osalenud noored kogu Eestist.
Tõrvatilgana meepotis tuleb märkida, et pidu meelitas kohale ka neid, kes seal olema poleks pidanud. Ehk siis neid, kes muusika asemel joovastavate jookide abil tuju tõstsid ning kes oma, vabandage väljendust, mölisemisega teiste peomeeleolu kippusid rikkuma. Ent see seltskond ei andnud peoplatsil siiski tooni, vaid ikka need, kes tulid kuulama, kaasa laulma ja meenutama 1988. aasta vaimselt ja emotsionaalselt kuuma suve ning toonaseid öölaulupidusid, millele isiklikult või telepildi vahendusel kaasa sai elatud.
Geniaalne idee
Paljud seekordsetest pidulistest olid, tõsi küll, 1988. aastal alles sündimata või väga väikesed. Neilgi avanes nüüd võimalus aimu saada, mida öölaulupeod, millest nad senini vaid teistelt kuulnud (või millest üldse midagi ei teadnud), endast kujutasid. Kahele kooritäiele jõgevamaalastele pakkus öölaulupidu aga unustamatu koostöövõimaluse Eesti tippmuusikutega. Alo Mattiiseni isamaalaulude ajaks (need kõlasid peo lõpu eel) oli nii laval kui ka platsil olijate meeleolu igatahes nii üles köetud, et meenutas tõesti esimeste öölaulupidude aega.
“Alo Mattiiseni auks öölaulupeo korraldamine oli geniaalne idee,” kinnitas pidustustel viibinud kaitseminister Mart Laar, keda sidusid Alo Mattiiseniga pikad ja tugevad sõprussidemed.
“Tänu kahele Jõgeval veedetud päevale on Alo Mattiisen, keda ma tema eluajal õieti tundma õppida ei jõudnudki, muutunud nii looja kui ka inimesena mulle hoopis lähedasemaks. Ma olen viibinud tema kodukoolis, kuulanud tema muusikat ja saanud osa tema vaimust,” lisas Siiri Sisask, kes peale öölaulupeol esinemise lõi kaasa ka Alo Mattiiseni muusikapäevade raames toimunud üleriigilise ansamblite konkursi žüriis ehk Suures Kõrvas.
“Eestlase” ajal tantsima
Ivo Linna avaldas arvamust, et ehkki mastaapidelt ja meeleolult pole Jõgeval toimunud öölaulupidu 1988. aasta suvel Tallinnas Lauluväljakul toimunutega päriselt võrreldav, kõlavad Alo Mattiiseni isamaalaulud taas ajakohaseina.
“1990. aastate lõpus olid asjad teisiti,” kinnitas Linna. “Kui siis püüdsime öölaulupidude kümnendat aastapäeva tähistada ja isamaalaule laulda, vaatas rahvas seda suhteliselt külmalt pealt. Ühelt üheksakümnendate lõpul toimunud vabariigi aastapäeva ürituselt mäletan koguni seda, et rahvas läks laulu “Eestlane olen” ajal tantsima! Me vaatasime lavalt rumalate nägudega pealt ega saanud aru, mis toimub. Juba kolme aasta tagune öölaulupidu “Märkamisaeg” näitas, et rahvas tahab taas isamaalaule laulda ning et isamaalisus on neile tähtis. Täna Jõgeval toimunu ainult kinnitas seda.”
Eks me kippunud, jah, vahepeal lootma, et pärast iseseisvuse kättevõitmist purjetab meie laevuke turumajanduse tuultes ja euroraha toel iseenesest helgesse tulevikku. Nüüdseks on selge, et hoolt, muret ja vaeva nõuab oma riik igaühelt ka kahekümnendal iseseisvusaastal. Siit siis ehk isamaalise meelsuse teatav tõus — nende seas muidugi, kes siia jäänud on. Nii et öölaulupidusid võiks tulevikuski korraldada. Ning miks mitte taas siinsamas Jõgeval, Alo Mattiiseni sünnilinnas.
i
RIINA MÄGI
