Päästeameti Demineerimiskeskus kutsub inimesi nädalase kampaania “Teata lõhkematerjalist!” ajal teada andma nende käes või neile teada olevast lõhkematerjalist hädaabinumbril 112. Teadetele reageerivad demineerijad. Mitte mingil juhul ei tohi inimesed lõhkematerjali liigutada ega seda ise kusagile viia.
Kampaania eesmärk on inimeste elule ja tervisele üliohtlik lõhkematerjal hävitada.
Viimase kümne aasta jooksul on plahvatuste ning neis hukkunute ja vigasaanute arv küll langenud, kuid sõdadest pärit lahingmoona leidude arv püsib väga suurena – keskmiselt ligi 3000 lõhkekeha aastas. Viimase kümne aasta jooksul on lõhkematerjali plahvatustes saanud surma 18 ja vigastada 113 inimest. Demineerijad on viimase kümne aasta jooksul kahjutuks teinud ligi 31 000 lõhkekeha. Padruneid ja mulaaže sellesse statistikasse ei arvestata.
Taolisi kampaaniaid on Eestis varem läbi viidud kolm, viimati 2010. aastal, mil kahenädalase loovutamiskampaania ajal said demineerijad kampaaniaga seoses 102 väljakutset. Kokku hävitati aastatel 2008-2010 toimunud kampaaniate käigus üle saja kilogrammi lõhkeainet, lisaks veel üle 1000 detonaatori ja üle 10 000 padruni, üle kilomeetri detoneerivat nööri ja sadu liitreid napalmi.
Lõhkeainetega tegelemine on äärmiselt ohtlik, seda eelkõige isikule endale, kuid ka ümbruskonnale, ning sellise tegevuse tagajärjed on reeglina väga traagilised.
1996. aasta veebruaris hukkus Virumaal Jõhvis liinibussis lõhkeainet vedanud mees; 1999. aastal hukkus 58-aastane mees Männiku liivakarjääri järvest lõhkeainega kala püüdes; 1999. aasta suvel Aegna saarel lõkkesse visatud sõjajärgsest ajast pärinev mürsk surmas 15-aastase tüdruku ja vigastas 6 alaealist kooliõpilast; 2003. aasta oktoobris hukkus Virumaal ketassaega mürsu poolekssaagimisel toimunud plahvatuse tagajärjel 46-aastane mees. 2009. aasta mais hukkus Tapal lõhkeseadeldisega toimetanud 50-aastane mees oma pojapoja silme all. Mõne meetri kaugusel seisnud 30-aastane poeg sai plahvatuses vigastada.
i
Ka detonaatoritega on toimunud mitmeid traagilisi õnnetusi, kus isikud on saanud ravimatuid silma- ja käevigastusi, kaotanud osa käest või isegi hukkunud. Näiteks 2003. aasta detsembris hukkus Ida-Virumaal nooruk detonaatori plahvatuse tõttu.
i
ARNO PUGONEN, Päästeameti Demineerimiskeskuse juhataja
