Politsei korraldab ka selle aasta lõpul elanikelt relvade kogumise kampaania. See on üleriigiline ja kestab 15. novembrist 15. detsembrini. Kampaania põhieesmärk on informeerida relvaloata kodanikke.
Relvaseadus reguleerb mitte üksnes tulirelvade käitlemist. Seadus sätestab ka gaasirelvade, pneumorelvade, külmrelvade, heitrelvade ja elektrišokirelvade käitlemise. Osa nimetatud relvadest vajab soetamiseks ja omamiseks politsei poolt väljastatavaid lube, osa aga mitte. Samas laienevad piiramata tsiviilkäibega relvadele analoogselt lubadega relvadele ka mõned väga olulised relvaseaduse sätted. Näiteks laialt levinud õhupüssi ei või soetada, seda omada, vallata, kanda, hoida ega edasi toimetada alla 18-aastane isik.
Politseid tuleb teavitada ka ilma seaduslike omaniketa kõikvõimalikest tulirelvadest või tulirelva osadest ja laskemoonast. Tulirelvade ja nende oluliste osade ning laskemoona seaduslikuks valdamiseks peab samuti olema politsei väljastatav relvaluba või kollektsioneerimisluba. Tulirelva omamine relvaloata on seadusega karistatav.
Paljud inimesed arvavad ekslikult, et kui nende valduses olev tulirelv ei ole töökorras, laskekõlbulik või see on ajahambast räsitud ja roostes, ei pea seda politseis registreerima ega relvaluba taotlema. Laskekõlbmatu on tulirelv vaid siis, kui seda on tunnistanud kehtestatud reeglite järgi vastavat tegevusluba omav isik ja kinnitanud pädev asutus oma dokumendiga.
Inimesed, kes teavad seadusliku omanikuta tulirelvadest, peaksid sellest kindlasti teavitama kohalikku politseid. Ühendust tuleb võtta kohaliku konstaabliga, kes tuleb ise tulirelvale järele ja viib selle ohutult politseisse hoiule.
Alates 2004. aastast toimunud kampaaniate eesmärk on jätkuvalt olnud informeerida inimesi neist kohustustest, mis on seotud relvade omamisega, samuti vähendada registreerimata relvade hulka ja suurendada seeläbi ühiskonna turvalisust.
ANNE OSVET, Politseiameti kommunikatsiooniosakonna juhataja
