Austatud linnavolinik püüab kirjatükiga “Olla valmis” murda läbi lahtise ukse, teadmata kehtivaid õigusakte, hetkeolukorda ning omamata ülevaadet käsitletava eluvaldkonna põhitõdedest.
Kõigepealt – Eesti riigis reguleerib hädaolukordadeks valmistumist, hädaolukordade lahendamist ning sellistes situatsioonides elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamist hädaolukorra seadus. Selle seaduse alusel peavad tegutsema kõik – nii omavalitsused, maavalitsused kui kogu riik.
Kriisiolukorrad nõuavad kindla käsuliiniga tegutsemist
Eelnimetatud seadus näeb ette kohaliku omavalitsuse kriisikomisjoni moodustamist, mis Jõgeva linnas ka moodustatud on. Julgen kinnitada, et antud komisjoni kuuluvad pädevad, pika töökogemusega ning kohalikke olusid hästi tundvad oma ala spetsialistid.
Kriisiolukorrad nõuavad selge käsuliiniga, koordineeritud , võiks öelda lausa subordinatiivselt sõjaväestatud tegevust. See tähendab, et tegutsetakse ühtse, ühetaolise ning kõigile omavalitsustele üheselt mõistetava kava järgi. Igas omavalitsuses eraldi kriisireguleerimiskava tegemine sarnaneks situatsioonile, kus armee iga väeosa endale eraldi seadustiku ja tegutsemisreeglid kinnitaks. Sellise sõjaväe kindral küll ei tahaks olla. Eesti riik on aru saanud kriisiolukordades tsentraliseeritud tegevuse tähtsusest, mida peegeldab ka hädaolukorra seadus. Pärusmõisniku mõtted ja iseseisva kriisireguleerimise kava loomine on siin kohatud. See ei ole koht ega ala, millega linnavolinikul oma suva järgi mängida.
Olulise tähtsusega hädaolukordades toimetulekuks on hädaolukorra riskianalüüs. Antud analüüs on Jõgeva piirkonnal (siia kuulub Jõgeva linn, Jõgeva vald, Palamuse vald, Tabivere vald) olemas juba 2006. aastast, kus kohalikku omapära arvestades on analüüsitud kõiki võimalikke riske, nii loodusnähtustega seotud kui inimtegevustest tingitud hädaolukordi. Olgu siin näitena nimetatud ohtlike veostega, põlevvedeliku hoidlatega, põhjavee reostusega, pikaajalise sidesüsteemide või elektrikatkestusega, samuti varingute, tulekahjude, liiklusõnnetuste, mürgistuste, epideemiate või raudteeõnnetustega seotud hädaolukordi. Korralik riskianalüüs on alati efektiivse toimimise aluseks.
Ilusad sõnad, ent sisutühjad ja kogukonda lõhestavad
Hädaolukorra seadus näeb ette, et piirkondades, kus elanikkonna arv on väiksem kui 40 000, on võimalik moodustada ühine kriisikomisjon mitme kohaliku omavalitsuse üksusega. Kuna Jõgevamaa elanike arv võib küündida ca 33 000ni, on ratsionaalne maakondlik kriisikomisjon, mis meil on edukalt ka loodud ning tegutseb.
Mind linnapeana häirib viimasel ajal üha enam opositsiooni “poliitiline” mäng väljenditega “kogukond”, “kogukonna heaolu”, “eristumine teistest” jne. Pealtnäha ilusad sõnad, kõlavad mõtted, kuid lähemal uurimisel sisutühjad, kõmisevad ja pigem kogukonda lõhestavad ning kahjustavad, politikaanlusest juhitud.
Linnapeana kinnitan, et linnavalitsus hoolib oma inimestest, püüab neid alati aidata ning kogu linna elujärge parandada, seda lähtudes Eesti Vabariigi seadustest, tervest mõistusest ja ratsionaalsusest.
Erinevalt linnavolinik Vaarpuust, on linnavalitsus veendunud, et linnakodanikud ei kaota ka hädaolukorras pead, ei satu paanikasse ning toimivad vastavalt linna kriisikomisjoni korraldustele.
AARE OLGO, Jõgeva linnapea
