Augustis 2015 kinnitati kaitsekorralduskava Eesti ühele suuremale kaitsealale – Alam-Pedja looduskaitsealale. Kaitsekorralduskava on kaitstava ala rakenduslike tööde plaan, millega määratakse olulisemad tegevused alaga seotud väärtuste säilimiseks ja kaitsmiseks lähitulevikus ja pikas perspektiivis. Järgneva kümne aasta jooksul on kavas luhaniitude juurdepääsude parandamine, uute alade taastamine ja nende niitmine-karjatamine. Taastamistöödega plaanitakse parandada ka rikutud rabade ja Laeva jõe alamjooksu seisundit.
Loomulikult jätkuvad uuringud, seired ja kaitsealuste liikide leiukohtade selgitamiseks vajalikud inventuurid. Tegevuste nimistus on külastajate parem teavitus ja ala tähistamine, õpperadade värskendused ning uute randumiskohtade rajamine veematkajatele ja kalastajatele. Hundid, karud ja kotkad iseloomustavad Alam-Pedjat kõige paremini. Läbivate teede puudumise tõttu ja ka põhjusel, et nõukogude perioodil oli ala suletud, on Jõgeva- ja Tartumaa intensiivselt majandatud põldude ja metsade keskel asuv maastikuala elupaigaks väga paljudele kaitsealustele liikidele. Kaitseala ligi 35 000 hektarist esineb looduskaitseliselt väärtuslikke elupaiku ligi 30 000 hektaril ja seal võib kohata umbes 174 kaitsealust liiki. Sood ja soometsad katavad ligi kaht kolmandikku kaitstavast alast. Inimtegevusest puutumatute rabade ja metsade ning värviküllaste niitudega on oodatud tutvuma kõik loodust hindavad külastajad. Loodud on kaks põhilist loodusrada (Kirna matkarada ja Selli-Sillaotsa õpperada) ning veeteel asuvad lõkkekohad.
HELVE LAASIK
