Kalendrisuvi on peatselt algamas, Jõgeva linnaraamatukogus on see aga juba käes: mai lõpus avati seal akvarellinäitus “Suvi on ilus aeg”. Sellelt leiab rohkesti meremotiive. Aga Eestis ongi tänavune aasta ju merekultuuri aastaks kuulutatud.
Nagu paljud varasemadki Jõgeval toimunud akvarellinäitused, on ka kõnealune teoks saanud tänu akvarelligaleriile Kala. Näitusel astub üles kaheksateist autorit neljast riigist: Eestist, Venemaalt, Rootsist ja Leedust. Jõgeva autoritest on esindatud Eike Salu, Gennadi Lapin ja Žanna Toht. Esimesed kaks on akvarelli valdkonnas päris pika kogemusega, kolmas alustas Gennadi Lapini juhatusel akvarelliõpinguid vaid mõned aastad tagasi, ent on nüüdseks üllatavalt heade tulemusteni jõudnud.
Žanna Tohti “Hommik” ongi üks selle näituse paljudest merepiltidest.
“See on väga puhas, värske ja võluv töö imelise päikesevalguse ja võrratu lainevahu kujutamisega,” kiitis Žanna taiest Eike Salu.
“See on tõesti väga helge töö. Seda vaadates võib suisa mediteerida. Ja Žanna on akvarelli alal väga kiiresti arenenud,” kommenteeris linnaraamatukogu töötaja Meeri Remmelg, kes ka ise akvarelli alal kätt proovinud.
Žanna Toht ise tõdes, et merepilt tuli tal välja enam-vähem selline, nagu ta kavatses. Õnnestumisele aitasid teatud määral kaasa ka uued Leedust saadud akvarellid, mis käituvad pisut teisiti kui need, millega ta varem maalis.
“Vahune laine ja veepritsmed tulid juba päris hästi välja, aga üldiselt tuleb mul mere kujutamist veel harjutada,” ütles Žanna Toht.
Uus tehnika
Teiste autorite töödest olid tema lemmikuteks Eike Salu “Suvemeeleolu” ja Ülle Meisteri “Vana aed”. Eike töö puhul võlus teda õhulisus ja päikesemäng, Ülle Meisteri töö puhul talle iseloomulik soolatehnika. Eike Salu katsetas “Suvemeeleolu” luues enda jaoks uut tehnilist vahendit — kattemeediumi, täpsemalt kummiaraabikut. Sellega saab need kohad akvarellil, mis heledaks või suisa valgeks peavad jääma, eelnevalt kinni katta. Hiljem saab kattemeediumi eemaldada.
“Kummiaraabik on kattemeediumina ammu kasutusel, ent ma polnud sellele lihtsalt kasutust leidnud. Selle suvist rohu-, valguse- ja putukadžunglit kujutava pildi juures tundus see aga just õige vahend olevat. Muutunud tehnikast tulenevalt on mu käekiri sellel tööl tavapärasest kuivem ja rahutum,” tõdes Eike Salu.
Tema lemmiktaieseks sellel näitusel on leedulanna Laimute Tamoševičiene “Nida”, millel kujutatud Kura säärel Nida ümbruses laiuvaid liivaluiteid.
“”Laimute töö on maalitud heas mõttes kadedaks tegeva kerguse, õhulisuse ja pehmusega. Koloriit on tal sordiini all, samal ajal on pildil hoogne värvide pillerkaar,” kiitis Eike.
Talle meeldisid teistegi leedulannade tööd. Jurga Sidabriene kujutab oma taiesel “Südame hääl” näiteks iiriseid, ent nii, et see mõjub kogu looduse vägevuse ülistusena. Kunstnik on kasutanud jõulisi toone, aga samas on koloriit tasakaalus. Kõik voogab ja vohab, ent on samas ka kontrolli all. Virginija Urbonavičiene on kujutanud suve täiesti abstraktsel, detailidest vabal viisil, ent aastaajale omane meeleseisund on siiski väga täpselt edasi antud.
Andekas ja töökas
Sergei Lõsõi on küll sündinud Ukrainas, ent viimased viis aastat on ta elanud Leedumaal Klaipedas. Tema kodulinna kujutavat pilti iseloomustab Eike sõnul närviline peenus, detailitäpsus ja meisterlikkus.
“Sergei Lõsõi on väga andekas ja töökas kunstnik,” lisas Eike. Kui arvestada, et Lõsõi hakkas akvarelliga tõsiselt tegelema alles Klaipedasse kolides, jääb üle Eike sõnadega nõustuda.
Rootsit esindab seekord Jõgeva publikule hästi tuttav Ari Laitinen: ta on juhendanud paljusid kunstilaagreid, kus meie akvarellistid tarkust kogumas käinud.
“Ari “Murdlained” näitab autorit tuntud headuses: elupõlise marinisti kindel käsi annab talle vabaduse. Õhulisusele lisanduvad Arile iseloomulikud kontrastid, näiteks mustad märjad kaljud,” iseloomustas Eike Salu oma hea õpetaja tööd.
Venemaalt osalevad näitusel Anželika Kalinina ja Aleksandr Fjodorov. Viimase “Oneega pärl” on inspireeritud Kiži muuseumsaare puukirikute sibulkuplitest.
“See on omapärane ja salapärane, fantaasiale palju ruumi jättev, ent sooja ja rõõmsa koloriidiga töö,” kiitis Eike Salu.
Fjodorovi taiese juurde on välja pandud ka tema venekeelne luuletus, mis on pühendatud kõigile maailma akvarellistidele. Soovitan kõigil, kellel keeleoskus lubab, selle luuletuse läbi lugeda: see on tabav ja seostub suurepäraselt ka kõnealuse taiesega.
Eesti akvarelliste esindavad peale Jõgeva autorite veel Sergei Minin, Slava Semerikov, Irina Jugolainen, Eliize Hiiop, Rein Mägar, Ülle Meister, Aleks Kase ja Ruudi Treu. Suvele pühendatud ja suvetundest kantud akvarellinäitust saab vaadata päris kaua, 2. septembrini. Tõsi, 11. juulist 8. augustini on linnaraamatukogu kollektiivpuhkuse tõttu suletud.
RIINA MÄGI
