Kui 2007. aastal paisutati tarbimismaksude tõusuga riigieelarve mahtu, siis nüüd on selle tinginud europüüdlus. Selle tagajärjel on radikaalselt lõhutud otseste ja kaudsete maksude tasakaal. Vaevalt et maksude tõstmine valitsuselegi meeldib. Tegemist on abinõuga, mis loob euro kindlustamiseks vajaliku tugevusvaru 2010. aasta eelarvele. Kuid siin tuleb tõsiselt analüüsida, kas riik on võimeline toimima ka pärast euro tulekut.
Tarbimismaksud on alates 2007. aastast olnud võimumeeste tahte realiseerimise peamine relv. Selle tagajärjel oleme juba pikka aega olnud kõrgete aktsiisimääradega Euroopa Liidu esirinnas. 2007. aastal läks valitsus aktsiiside olulise tõusu teed, vaatamata sellele, et Euroopa turul ühtlustatakse aktsiisi alammäärad alles järgmisel aastal. Ühtlustamise eesmärk on luua ühisturul võrdsed konkurentsitingimused.
Aga milliseks kujuneb pärast viimaseid aktsiisitõuse Eesti konkurentsivõime võrreldes teiste liikmesriikidega? Viimase aktsiisitõusuga on meil aktsiis bensiinile ja diislikütusele 18–19 protsenti, eriotstarbelisele kütusele üle viie korra, elektriaktsiisile ligi viis korda kõrgem, kui näeb ette Euroopa Liidu alammäär. Need arvud viitavad sellele, et me ei austa ühisturu reegleid ja ei arvesta meie ettevõtjate konkurentsivõimega lääne turul.
Erimärgistusega kütuse aktsiisitõus mõjutab eelkõige põllumehi, kuid hinnatõusu kaudu ka lõpptarbijat. Erimärgistusega kütuse aktsiisimäär on pärast 1. jaanuari üle viie korra kõrgem ELi lubatud alammäärast. Põllumeestele saab liikmesriik küll maksta täiendavaid toetusi, et tagada konkurentsvõime Euroopa turul. Samas pole meie põllumehed enam ammu olnud Euroopas konkurentsivõimelised. Põllumajandusministri hinnangul toob aktsiisitõus põllumeestele kaasa umbes 70 miljoni krooni ulatuses lisakulusid. Kui täiendavate toetuste maht tõuseb järgmisel aastal 75 miljonit krooni, siis aktsiisitõusuga võtab valitsus selle tagasi. Seega pole õige rääkida põllumajandustoetuste suurenemisest. Tahtmata olla üleliia karm, pean poliitiliselt küündimatuks, et otsus tõsta aktsiisimäära võeti vastu pärast põllumeeste meeleavaldust Toompeal.
Nii peaminister kui ka põllumajandusminister on väitnud, et valitsus pole aktsiisitõusu toetanud, viimane olevat isegi selle vastu olnud. Jääb üle arvata, et see ongi Riigikogus sündinud valitsusliidu otsus roheliste kaasabil. Kuid viga on võimalik kompenseerida – 2010. aasta riigieelarve kolmandal lugemisel toetusi suurendada. Usun, et koalitsioonil leidub selleks tahet.
Tekib küsimus, miks on koalitsioonil vaja võtta vastu otsuseid, millega pärsitakse majandustegevust ja antakse valus maksuhoop inimestele. Meenutan, et veel mõni aeg tagasi teatas Euroopa Liidu rahandusvolinik, et Eestile võidakse teha Balti riikide hulgas erand ja tõesti võimaldada eurole üleminek aastal 2011. Seejuures viidati ka tugevusvaru loomise vajadusele. Võib arvata, et just vajadus parandada eelarvepositsiooni ongi põhjustanud valitsusliidu otsused. Ühest küljest on see mõistetav ja midagi uut siin päikese all ei ole. Pealinn on pealinn, käsk on käsk. Paljud ehk mäletavad, et just nii need asjad varasematel aegadel käisidki, kuid see oli teine liit. Ei saa vaidlustada euro vajalikkust, kuid oluline on selle hind. Praegu on meie riigis euro nimel palju tehtud ja kärbitud, see on kindlasti jätnud oma jälje majandusele, riigile ja inimeste toimetulekuvõimele. Selle protsessiga venitamine ei anna enam midagi juurde, vaid lisab kannatusi. Kuid siinkohal ei tohi unustada, et riik peab toimima ka pärast eurole üleminekut. Valitsusel peab olema plaan ka homseks. Valitsusel tuleb hakata taastama seda, mis lõhutud. Taastamist vajab maksupoliitika ja eeskätt maksude proportsioon.
iii
TARMO MÄND, Riigikogu rahanduskomisjoni aseesimees, Rahvaliit
