Aksella Luts, Palamusel sündinud filmimehe Theodor Lutsu abikaasa ja ustav võitluskaaslane filmirindel, suri tänavuse aasta 8. jaanuaril Pärnus. Pärast rahvarohket ärasaatmist Pärnu Uue Kunsti Muuseumist Aksella põrm tuhastati. Täna täitub Aksella viimane soov: urn tema tuhaga maetakse 1980. aastal surnud abikaasa Theodori kõrvale.
Aksella põrmu viis Brasiiliasse tema Pärnu Uue Kunsti Muuseumis töötav sõber Vaiko Edur. Brasiiliasse lendas ka teine Aksella sõber, Pärnus elav soomlanna Hellevi Bengs, kes viis kaasa naiskorporatsiooni Filiae Patriae, Soome Instituudi Tartu osakonna kultuurisekretäri, Aksella sõbra Pertti Pyhtilä ja Palamuse rahva järelehüüded, mille ta matusetalitusel ette loeb. Palamuslaste järelehüüe on sõnastatud järgmiselt:
“Kallis Aksella! Palamuse on sulle tänulik ja ei unusta sinu viimaseid sõnu, mis kirjutatud muuseumi külalisraamatusse 10. juulil 2003. aastal:
“On heameel tõdeda, et Palamusel ikka meeles peetakse nii Oskar Lutsu kui tema venda Theodori, kes mõlemad on annud siia parima, üks kirjanduse, teine filmialal. Tänan selle eest Palamuse rahvast”.
Me lubame, et Palamuse ei unusta ka sind, Aksella.”
Matusetalitus toimub Penedos, kus Aksella kuni 1996. aastani, st kuni Eestisse tulekuni elas ja kus elab veel praegugi palju tema sõpru. Sao Lorenzo kalmistu jääb sealt kolmetunnise teekonna kaugusele.
Koos Hellevi Bengsiga viibib Brasiilias Tuula Leinonen, kes on Hellevi ja Aksella kohtumisi Pärnus ning Aksella mälestusi filmilindile jäädvustanud. Ta jäädvustab ka matusetalituse. Tuleva-aastasteks Theodor Lutsu filmipäevadeks on Leinonen lubanud kokku monteerida ühe Aksellale pühendatud dokumentaallindi, mida filmipäevade publik näha saab. Tartus vaadatakse filmi 10. oktoobril 2006, mil Aksella 101-aastaseks oleks saanud.
RIINA MÄGI
