Kui arvestada, et viimasest jääajast on siinkandis möödas 11 700 aastat, siis on see muidugi väga kauge aeg. Teisalt pole jääaeg kauge midagi: selles korraks ära käimiseks piisab, kui sõita Äksi, kus avatakse tuleval teisipäeval Jääaja keskus.
Ajaloolisest Äksi alevikust jääb praegu osa Tabivere, osa Tartu valda. Tartu valla ja Sihtasutuse Saadjärve eestvedamisel rajatud Jääaja keskus asubki Äksi selles osas, mis Tartumaa ja Tartu valla piiridesse jääb. Et tegemist on ühe põnevama turismiobjektiga, mis viimasel ajal siiakanti kerkinud, ei mallanud Vooremaa keskuse avamispäevani oodata, vaid käis seda uudistamas juba enne jaanipäeva. Teejuhiks olid lahkesti nõus tulema Tartu vallavanem Aivar Soop ning Jääaja keskuse juhataja ja ekspositsioonikavandi üks koostaja Asta Tuusti.
Jääaja keskuse koha peal seisis kunagi Avangardi kolhoosi spordihoone. See avati 1986. aasta mais ning jäi peatselt tühjaks, sest majand läks hingusele ja kohalikule spordiklubile, kes reformikomisjoni otsusega hoone uueks omanikuks sai, käis selle käigushoidmine üle jõu. Kümmekond aastat tagasi ostis vald laguneva hoone, mis kaunist Saadjärve randa risustas, ära.
Spordihoone madalam tiib sai juba varem korda tehtud ning seal leidsid asupaiga raamatukogu, soomepoiste muuseum ja looduskool, kõrgem, spordisaali osa seisis aga endiselt tühjana ja lagunes. Ehkki algul oli silmapiiril ka paar ettevõtet, kes oleksid võinud seal tootmise käivitada, jäi lõpuks siiski domineerima idee, et seal võiks olla mingit laadi loodusmuuseum või –keskus. Et Äksi asub keset jääaja kujundatud vooremaastikku, kristalliseeruski lõpuks mõte, et uus keskus olgu pühendatud just jääajale.
Pole multikalugu
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus tunnistas idee rahastamisvääriliseks. Umbkaudu neljast miljonist kroonist, mis Jääaja keskuse rajamiseks kulus, tuli suurem osa ehk 2,6 miljonit EASi kaudu Euroopa Regionaalarengu Fondi piirkondade konkurentsivõime tugevdamise programmist. Ülejäänu lisasid vallavalitsus ja valla moodustatud Sihtasutus Saadjärve. Jääaja keskuse hoone, mis väljastpoolt on disainitud praguneva jääpanga sarnaseks, ehitas valmis AS Merko Tartu, ekspositsioon rajati OÜ Ten Twelve eestvedamisel.
“Mõnigi on küsinud, et kas meil tuleb siia animafilmile “Jääaeg” pühendatud teemapark, ent nii see küll pole,” ütles Asta Tuusti naerdes. “Küll aga saab siin läbi teha ajarännaku, mis algab nn Suurest Paugust ja lõpeb tänapäevas.”
Ekspositsioon ulatub läbi kolme korruse. Esimene korrus on pühendatud jääajale ja jääle kui kaunile ja natuke salapärasele elemendile. Teisel korrusel selgitatakse, missuguse jälje on jääaegsed liustikud jätnud meie maastikele. Selle koha peal on nutikalt sisse toodud Kalevipoja teema: need pinnavormid, mis muistendite järgi olla Kalevipoja künnivaod, magamisasemed jne, on tegelikult ju just jääliustike tekitatud. Kolmanda korruse ekspositsioon ärgitab vaatajat mõtlema maakera tänase päeva üle ning arutlema, kas ja kui palju saame meie ise oma koduplaneedi tulevikku mõjutada. Siin tuleb jõuliselt sisse inimese ökoloogilise jalajälje ja energiasäästu teema.
“Rosinaid” jätkub keskuse igale korrusele. Kohe esimesel korrusel tervitavad tulijat näiteks jääaja fauna esindajad, nagu mammutimamma pojaga, ürghirv ja koopalõvi. Loomulikult pole tegemist topistega, vaid Studio Viridis meistrite loodud mulaažidega. Mammutite karvkate on “laenatud” näiteks muskusveiste seljast.
“Päris tore oli vaadata, kuidas mammutile “soengut” tehti,” ütles Asta Tuusti.
Üheks laste lemmikpaigaks saab kindlasti jääaja inimeste koopa moodi mänguruum, ent neil on võimalik pugeda ka Kalevipoja suurde varbasse, eeposekangelasega võistu kive visata jne.
Atraktiivne ja hariv
Päeval, mil Vooremaa esindus Jääaja keskust kaemas käis, oli sealne ekspositsioon veel üsna “auklik”.
“Nendesse aukudesse tulevad tagant valgustatavad stendid ja puutetundlikud ekraanid,” ütles Asta Tuusti. “Puutetundlikelt ekraanidelt saab huvilisem külastaja otsida lisainfot sellele, mis stendidel kirjas. Et keskmise külastaja vastuvõtuvõime on piiratud, ei tohi stenditekstid ülearu pikad olla. Kogu meie ekspositsiooni loomisel lõi kaasa oma 90 inimest, teadlastest konsultandid sealhulgas. Tahtsime, et meie poolt pakutav oleks mitte ainult lõbus ja atraktiivne, vaid ka tõsiselt hariv.”
Jääaja keskusel ongi plaanis hakata pakkuma õppekava toetavaid programme igale kooliastmele. Peale õpilasgruppide on aga keskusse oodatud kõik huvilised.
“Kui Jääaja keskus seisaks keset Tallinna või Tartus Ahhaa keskuse kõrval, siis oleks seda muidugi lihtsam turundada,” tõdes Aivar Soop. “Ent loodetavasti leitakse see üles ka Äksist. Koos Palamuse muuseumi, Vudila mängumaa ja Elistvere loomapargiga moodustab Jääaja keskus ju päris atraktiivse keti. Kavatseme oma turundustöö suunata ka Eestist välja ning meelitada siia külastajaid Venemaalt, Lätist, Valgevenest ja mujalt.”
“Tahame, et inimesele, kes Jääaja keskuses ära käinud, hakkaksid maastikud senisest enam kõnelema ning inimene ise õpiks ennast tänases päevas paremini mõtestama, tunnetama end osana suuremast tervikust,” lisas Asta Tuusti.
i
RIINA MÄGI
