jaanuaril möödub 150 aastat Laiuselt pärit riigimehe Jaan Poska sünnist. Jõgeva Linna Teater toob sel puhul välja Poskast kõneleva lavaloo “Enne seda, kui sai rahu”. Esietendus on ülehomme Poska juubelipidustuste raames, ent ühtekokku mängitakse tükki Kuremaa lossis kümme korda.
Jõgeva Linna Teatri lavastaja Janek Varblase sõnul hakkas Poska-ainelise tüki idee idanema pärast möödunudaastast Eesti Vabariigi aastapäeva. Jõgeva maavanema ja omavalitsuste liidu juhi aastapäevavastuvõtul tõi Jaan Poskaks kehastunud Janek Varblas nimelt publikuni mõned riigimehe mõtted.
“Peatselt pärast seda käidi Jõgeva vallavalitsusest välja mõte, et ka Poska 150. sünniaastapäeva puhul võiks tema kuju elavalt rahva ees olla. Ainult et monoloogide asemel võiks publik kuulda saada dialooge Poska ja ta kaasaegsete vahel,” ütles Janek Varblas.
Lavateksti kokkukirjutamise ja lavastamise võttis ta enda peale ning Poska rollgi on taas tema täita.
“Kavatsetud oli teisiti, aga lõpuks kukkus välja niimoodi,” sõnas Janek Varblas.
Tema sõnul on lavastus üles ehitatud mälupiltidena, mis vaatavad tagasi Poska õpingutele Riia vaimulikus seminaris ja Tartu ülikoolis, pereelu sündmustele ja tegevusele advokaadina. Sissejuhatavas stseenis on küll korraks laval ka Tartu rahuläbirääkimiste aegne Poska ning mehed, kellega koos ta rahulepingule alla kirjutas, ent üldiselt Poskast kui poliitikust tükis juttu pole.
“Poska poliitikuelu oli tihedalt täis pikitud olulisi sündmusi, nii et seda kujutama hakates oleksime seisnud väga keeruliste valikute ees: millised sündmused võtta, millised välja jätta,” ütles Janek Varblas. “Õigupoolest võiks kunagi teha sellele lavaloole teise vaatuse, mis käsitleks just poliitikuelu.”
Osalisi 7, rolle 20
Lavastuse teksti kirjutades oli Janek Varblasele toeks 2010. aastal ilmunud artikli- ja mälestustekogumik “Jaan Poska oma ja meie ajas”, samuti Laiuse kodu-uurijalt Asta Leitenilt saadud materjalid ja mõned üldisemad ajalookäsitlused.
Autori ja lavastaja sõnul ei maksa ülehomme esietenduvast teatritükist otsida Poska hingeelu süvaanalüüsi. Rohkem on tegemist ikka meelelahutusega. Samas on kõik lavastuse tegelased reaalselt eksisteerinud inimesed ja ajalooline taustki tõepärane. Nii et see, mida laval näidatakse, pole küll ajalooline tõde, ent samas poleks miski takistanud sündmusi ka just niimoodi kulgemast.
Lavastuses on üle kahekümne tegelase ja neid kehastab seitse näitlejat. Lisaks Janek Varblasele teevad tükis kaasa Ljudmila Vahtla, Anni Zimmermann, Rein Annuk, Kalle Jürgens, Gunnar Vasemägi ja Indrek Uusmaa.
“Pidasin rolle kirjutades silmas kindlaid inimesi. Näiteks juhul, kui mul poleks olnud võtta suurepärast Rein Annukit, poleks ma Konstantin Pätsi teksti sisse kirjutama hakanudki,” ütles Janek Varblas.
Et kuuel näitlejal tuleb eri piltides eri isikuid kehastada, saab grimeerijatel ja kostümeerijatel etenduste ajal kõvasti tööd olema. Nn ümberkehastamismeeskonda kuuluvad Vanemuise grimmikunstnik Anne-Ly Soo ning Jõgeva Linna Teatri head kohalikud koostööpartnerid Made Ratassepp ja Janne Vaabla. Viimane on ka kostüümide ja lavakujunduse autor.
Ajalugu ja fiktsioon
Janek Varblase jaoks tegi Eesti ajalukku süüviva lavateksti kirjutamise ja lavale toomise lihtsamaks see, et tal on tagataskus ajaloolase diplom. Ent lavastuses teeb kaasa teinegi sellealase haridusega inimene, Palamuse gümnaasiumi ajalooõpetaja Kalle Jürgens. Muude tegelaste kõrval tuleb tal kehastada ka Jaan Poska isa.
“Tegelikku ajalugu ja kunstilist fiktsiooni päris ühte patta panna muidugi ei saa,” ütles Kalle Jürgens. “Tegelased, keda me siin mängime, olid küll tegelikult olemas, aga millised suhted nende vahel valitsesid, seda me alati ei tea. Abikaasa Constance’iga olid Poskal näiteks soojad suhted, aga millised isaga, pole teada.”
Kalle Jürgensi sõnul oli Jaan Poskal suur roll mitte ainult Tartu rahuläbirääkimistel, vaid ka Asutava Kogu töös ja Eesti Vabariigi põhiseaduse loomisel.
“Poska oli suur autoriteet. Nii mõnigi vastaspoole esindaja hoidis rahuläbirääkimiste ajal võib-olla rusikat taskus, et Poskale “ära teha”,” sõnas Kalle Jürgens. “Kui Poska poleks läbirääkimistel meie delegatsiooni juhtinud, siis oleks Eesti riik võib-olla oluliselt väiksema territooriumiga leppima pidanud. Nõukogude Vene pool oleks piiri ju hoopis teisest kohast tõmmata tahtnud.”
Kalle Jürgens arvas, et teatrivormi valatuna suudab ajalugu vastu võtta ka see, kellele ajalooõpiku tekst kuiv tundub.
Jaan Poska 150. sünniaastapäevaga seotud sündmused algavad laupäeval Laiusevälja külas. Kell 11.30 saab seal teoks mälestushetk Poska sünnikodu juures. Edasi kogunetakse Kuremaa lossi, kus saab kuulata professor Peeter Järvelaiu ettekannet Jaan Poskast. Järgneb Jõgeva Linna Teatri Poska-lavastuse esietendus ning dokumentaalfilmi “Jaan Poska elu tähtsamaid perioode” näitamine.
“Enne seda, kui sai rahu”
* Jõgeva Linna Teatri lavastus, mis on pühendatud Jaan Poska 150. sünniaastapäevale
* Teksti autor ja lavastaja Janek Varblas
* Osades Janek Varblas, Ljudmila Vahtla, Anni Zimmermann, Rein Annuk, Kalle Jürgens, Gunnar Vasemägi ja Indrek Uusmaa
* Kostüümide ja lavakujunduse autor Janne Vaabla
* Grimeerijad ja kostümeerijad Anne-Ly Soo, Made Ratassepp ja Janne Vaabla
* Mängitakse Kuremaa lossis, saali mahub 96 vaatajat
* Esietendus 23. jaanuaril Poska juubelipidustuste raames, ülejäänud etendused on 24., 27., 28.. ja 29. jaanuaril ning 2., 3., 10., 11. ja 12. veebruaril algusega kell 19
* Pileteid saab osta Piletimaailmast ja enne etendust kohapealt
RIINA MÄGI
