Jõgeva aleviku lasteaed tähistas möödunud nädalal kuuekümnendat sünnipäeva. Juubeli puhuks anti kohaliku kultuuriseltsi Vanaveski abiga välja raamat „Jõgeva aleviku lasteaed
Raamatu on koostanud lasteaia juhataja Katri Haaviste ning selle 74 leheküljelt leiab ülevaate lasteaia ajaloost ja tänasest päevast ning asutuse endiste töötajate ja kahe kuulsa kasvandiku, näitleja Hele Kõrve (Kõre) ja odaviskaja Mihkel Kuke meenutusi. Ehedat ajastuhõngu toovad raamatusse katked lasteaia kroonikaraamatust ning lõbusaid vahepalasid pakuvad õpetajate poolt kirja pandud laste naljakad ütlemised ning praeguste kasvandike prognoosid selle kohta, milline on lasteaed tulevikus. Raamatust leiab ka rohkesti fotomaterjali, mis eriti põnev neile, kes selles lasteaias kunagi käinud.
„Fotosid oli meil algul väga vähe, ent kui levitasime infot, et me neid raamatu jaoks vajame, hakkas neid tulema nagu küllusesarvest,” ütles Katri Haaviste. „Lõpuks sai pilte kokku ligemale 500 ja loomulikult ei mahtunud need kõik raamatusse ära, aga enne omanikele tagastamist said need skaneeritud ja tulevikus saab neid vaadata kultuuriseltsi Vanaveski kodulehelt.”
Raamatusse fotode valimisel eelistati neid, mis iseloomustavad paremini aega, millal nad tehtud, st millele on koos lastega peale jäänud interjöör, mööbel, mänguasjad, mänguväljak vms.
Katri Haaviste arvates on kuuskümmend aastat ühe lasteaia jaoks piisavalt väärikas iga, et sel puhul raamat välja anda. Lasteaia algusaegade mälestuste talletamiseks tundus ka ülim aeg olevat: praegu veel on, kellelt neid küsida.
Lasteaia esimest juhatajat Fernanda Tamme küll enam elavate kirjas pole, ent tema kohta oli võtta kirjalikke andmeid Malle Ranne koostatud raamatust „Õpetaja Fernanda Tamm”. Ajakirjanduses ilmunud materjale oli kasutada ka Juta Tubina kohta, teisi juhatajaid — Tiia Kruusmaad, Erna Viirandit ja Pille Simmulmanni intervjueerisid Jaan Lukas ja Katri Haaviste ise. Pikemad lood on raamatus veel endiste õpetajate Epp Veimani ja Elo Palmiste ning praeguse õpetaja Helgi Vasemägi kohta, ära mainitud on nimepidi aga kõik, kes selles asutuses kunagi töötanud. Välja on toodud ka kolm peret, kust tervelt kolm põlvkonda aleviku lasteaias käinud. „Vilistlasi“ on lasteaial hinnanguliselt 350-430. Varasemaid kooliminejate nimekirju kahjuks säilinud pole, ent 1974. aastast alates on need kenasti alles ja nüüd ka raamatus jäädvustatud.
Algul oli lasteaial plaanis oma asutuse ajaloost kõnelev raamat välja anda Kultuurkapitali toetusel, ent sealt paraku raha ei eraldatud. Vahepeal sattus raamatu ilmumine suisa kahtluse alla, ent siis tuli appi Jõgeva aleviku kultuuriselts Vanaveski, kes väljaandjarolli ja trükkimisraha kogumise enda peale võttis. Kõige suurema summaga (8000 krooni) pani ettevõtmisele õla alla Jõgeva vald, ent oma panuse andsid ka nelikümmend kunagist kasvandikku ning endist ja praegust lasteaiatöötajat ja lapsevanemat. Praegu on lasteaed kultuuriseltsile osa trükiraha veel võlgu, ent see loodetakse ära maksta siis, kui 300-eksemplarilisest tiraažist praegu veel alles olevad raamatud müüdud saavad. Neid saab osta lasteaiast 60 krooni eest.
Juubelipidu peeti lasteaias möödunud nädalal kahel päeval: neljapäeval praeguste kasvandikega, päev varem aga endiste kasvandike, töötajate ja kutsutud külalistega. Eriti suurt rõõmu tegi külalistele see, et lasteaed praegu nii heas korras on ja kena välja näeb.
iii
RIINA MÄGI
