Riigikogu kinnitab 18. juunil seaduse, mis tõstab uuel aastal lapsetoetusi ja suurendab ligi viis korda vajaduspõhiseid peretoetusi.
Sisuliselt otsustas parlament, et riik hakkab alates 2015. aastast maksma pere esimesele ja teisele lapsele igas kuus senise 19,18 euro asemel 45 euro suurust ning kolmandale ja enamale lapsele 100 euro suurust toetust. Samal ajal kerkivad vajaduspõhised peretoetused ühe lapsega perele 45 euroni ning kahe ja enama lapsega perele 90 euroni kuus.
Annab Eesti peredele kindlustunde
Seaduseelnõu riigikogule üle andes ütles sotsiaalminister Helmen Kütt, et tegemist on ajaloolise eelnõuga, mis seaduseks saades puudutab ligi 270000 last ning nende vanemaid ning kaudselt ka kõiki Eesti inimesi. Ühtlasi on tegu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Reformierakonna koalitsioonileppe kõige olulisema ja suurema mõjuga lubadusega, mis viiakse ellu esmajärjekorras.
Universaalsed peretoetused on muutumatuna püsinud alates 2004. aastast. Sama ei saa aga öelda perede kulutuste kohta, mis on enam kui kümne aasta jooksul oluliselt kasvanud. Lastetoetuse pea 2,5-kordne suurendamine annab kümnetele tuhandetele Eesti perekondadele tublisti juurde kindlustunnet, ja mis kõige tähtsam – nii paraneb oluliselt laste heaolu. Seadis ju ka valitsuse poolt aprilli lõpus kinnitatud eelarvestrateegia aastateks 2015-2018 üheks peamiseks eesmärgiks laste vaesuse vähendamise.
Suureneb koormus riigikassale
Selleks, et kavandatu saaks reaalsuseks ja et kõigi laste toetus tõuseks, on 2015. aasta riigieelarvesse vajalik planeerida täiendavaid kulusid enam kui 70 miljoni euro ulatuses. See on märkimisväärne kasv. Võrdluseks: 2013. aastal kulus riigieelarvest lastetoetustele kokku 70,6 miljonit eurot. Pärast seaduse rakendumist tuleva aasta jaanuaris makstakse peredele lastetoetusi kogusummas 151 miljonit eurot. Nagu öeldud, see on väga suur täiendav koormus riigikassale.
Aga see samm tuleb vältimatult astuda, kui me tahame vaesust lastega peredes otsustavalt vähendada ja aidata kaasa sellele, et Eestis sünniks rohkem lapsi. Samuti annab see pikisilmi oodatud perepoliitiline otsus avalikkusele selge sõnumi, et lapsed on suur väärtus ja riik hoolib igast oma lapsest.
Lisaks universaalsete lastetoetuste tõusule, suureneb ka ühe lapsega pere vajaduspõhine peretoetus tänaselt 9,59 eurolt 2015. aasta alguses 45 eurole. Kahe ja enama lapsega pere vajaduspõhine peretoetus suureneb 19,18 eurolt 90 eurole. Toimetulekutoetuste määramisel kerkib lapse osa ehk koefitsient seniselt 0,8-lt üheni, jättes kõige suuremates raskustes peredele enam raha kätte. Põhjust rõõmustamiseks on ka rohkem kui 22000 gümnaasiumiõpilasel ja nende vanematel. Nimelt hakkavad 1. jaanuarist tasuta koolitoitu saama ka kõik gümnaasiumiosas õppivad noored.
Mõelda tuleb ka regionaalpoliitiliselt
Rahaliste toetuste ja hüvitiste kõrval on väga olulised ka mitmed lastele ja nende heaolu parandamisele suunatud teenused. Juba lähitulevikus on vajalik võtta meetmeid, mis on suunatud laste arendamisele, töö- ja pereelu paremale ühitamisele ning ka uute töökohtade loomisele.
Kindlasti tuleb siin mõelda regionaalpoliitiliselt ja seista selle eest, et kõigis Eesti piirkondades oleksid ühetaolised võimalused elamiseks ja töötamiseks. Usun, et riigi jõuliselt kasvavav panus aitab lisaks laste elukvaliteedi parandamisele ka kidura sündimuse tõusule pöörata. Vajavad ju emad-isad kindlustunnet, et nad suudavad tagada oma lastele täisväärtusliku lapsepõlve.
i
JÜRI MOROZOV, riigikogu liige, Sotsiaaldemokraatlik Erakond
