Ajakirjanik fikseerib ja mõtestab olulisi inimesi ja sündmusi teiste jaoks. Tema enda olemus jääb enamasti laiemale publikule avamata. Põltsamaa kultuurikeskuses möödunud neljapäeval toimunud V üleriigilise õpilaste meediakonverentsi keskmes olid aga just ajakirjaniku isiksus ja ajakirjanikuks olemine.
Kõigepealt kütsid publiku oma haarava esinemisega „kuumaks“ kaks staarajakirjanikku: Äripäeva kauaaegne fotograaf ja fototoimetaja Erik Prozes ning viimasel ajal elulooraamatute kirjutamisele spetsialiseerunud Margit Kilumets. Prozes võttis vaatluse alla intrigeeriva teema, kuivõrd fotol, eriti pressifotol kujutatav on tõde.
Piltide „ilusamaks“ töötlemine, mida harrastavad tänapäeval kõik pressifotograafid ja fototoimetajad on muidugi üsna süütu tegevus, palju tõsisem asi on foto kasutamine poliitpropaganda ja marketingi tööriistana. Viimaste tegevuste kohta oli Erik Prozesel ette näidata palju kõnekat pildimaterjali nii tänapäevast kui ka ajaloost — Hitleri ja Stalini aegadeni välja. Need, kes Prozest tähelepanelikult kuulasid, oskavad ehk tulevikus paremini meedias kasutatavaid visuaalseid koode lahti muukida ning lasevad end meediamanipulaatoritel vähem lollitada.
Margit Kilumets jutustas kuulajatele kahe oma elulooraamatu — üks neist kõneleb Ita Everist ja teine Kersti Kreismannist — saamisloost. Kuigi mõlemad sündisid suure valu ja vaevaga, võib Kilumets tagantjärele öelda, et sai neid raamatuid tehes endale kaks head sõpra. Ning seda just tänu sellele, et ta ei otsinud lihtsaid lahendusi ega sõitnud teerulliga üle portreteeritavate soovidest.
„Iga inimese sees on olemas paeluv lugu, aga selle kättesaamine sõltub küsitleja professionaalsusest,“ ütles Margit Kilumets potentsiaalsetele tulevastele elulooraamatute ja persoonilugude kirjutajatele, pannes neile üksiti südamele, et nad ei magaks maha superelulugusid omaenda suguvõsas.
Õpetlik töö
Konverentsi teises osas kuulati Põltsamaa Ühisgümnaasiumi ning Põltsamaal tegutseva Ajakirjanduse Uurimis- ja Koolituskeskuse (AUKK) korraldatud õpilasuurimuste konkursile „Ajakirjanike minapildid“ laekunud töid. Konkurss kuulutati välja möödunud sügisel Põltsamaal toimunud meediaõpetajate kokkusaamisel. Ühtekokku saabus 16 tööd, millest seitse tuumakamat konverentsil ette kanti. Missugused neist aga auhinnatööd on, selgus alles konverentsi lõpus.
Esikoht läks Lähte Ühisgümnaasiumi abituriendile Anna-Maria Joorile, kes kirjutas töö ajalehtedes Eesti Maa ja Maaleht töötanud Sirje Pärismaast, kes praegu teenib leiba Eesti Maaülikooli avalikkussuhete peaspetsialistina. Tallinna Kuristiku Gümnaasiumi abituriendi Heli Jürissoni teise koha saanud töö käsitleb Jõgevamaalt pärit Olev Antoni elu ja loomingut ning Kunda Ühisgümnaasiumi VIII klassi õpilase Oliivia Kooli kolmanda koha saanud töö keskmes on tema isa, Virumaa raadioajakirjanik Ott Kool.
Kui Anna-Marial oli võimalik oma portreteeritavaga näost näkku kohtuda, siis Helil ja Oliivial tuli tugineda kirjalikele allikmaterjalidele ja kaasaegsete mälestustele. Tõsi, Oliivia oma isast siiski midagi mäletab, ent need on kõigest viieaastase lapse mälestused. Auhinnatööde autorid kinnitasid, et ajakirjanike elulugude uurimine oli väga õpetlik.
„Minu jaoks oli huvitav teada saada, kuidas töötasid ajakirjanikud siis, kui nende käsutuses polnud veel ei diktofone, arvuteid ega ka mobiiltelefone,“ ütles Anna-Maria.
Heli tunnistas, et kui meediaõpetaja Heidi Tammar tegi talle ettepaneku põllumajandusajakirjanik Olev Antoni loomingut uurida, haaras teda esiotsa väike hirm, et piimaliitreid ja viljatonne fikseerivate artiklite lugemine ei paku talle kui linnatüdrukule vähimatki huvi. Antoni lood, mida neiu Rahvusraamatukogusse talletatud lehekaustadest lugemas käis, osutusid aga sootuks teistsugusteks: neid lugedes oleks ta justkui ise Antoni kirjeldatud aegadesse ja kohtadesse sattunud.
„Kujutasin elavalt ette, kuidas Olev Anton vahepeal karjakupõlve pidades laudas ööbis ning lauda vahekäiku tõstetud laua taga tuhmi laelambi valgel oma lugusid kirjutas,“ ütles Heli.
Oliivia jaoks oli eriti huvitav teada saada, millist rolli mängis tema isa fosforiidisõjas. Tema ema poolt säilitatud dokumentide hulgas on räigeid ähvarduskirjugi, mis isale toona saadeti ning milles lubati hukatust nii talle kui ta perele.
Eeliseks isikupära
Õpilasuurimusi hindas viieliikmeline žürii, kuhu kuulusid Jyväskylä Ülikooli professor Epp Lauk, kolme ajakirjanike elulugusid käsitleva raamatu autor ja Tartu Ülikooli teadur Anu Pallas, ajakirja Tervis Pluss toimetaja Maret Mälk-Einmann, Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituudi üliõpilane Ott Raidla ning Eesti Rahvusringhäälingu uuringukeskuse juhataja ja Ajakirjanduse Uurimis- ja Koolituskeskuse juhatuse liige Raivo Suni.
„Kolm auhinnatööd eristusid teistest sügavuse ja põhjalikkuse poolest,“ ütles Raivo Suni. „Kui enamik autoreid piirdus vaid portreteeritava ajakirjaniku intervjueerimisega, siis auhinnasaajad kasutasid ka muid allikaid — ilmunud tekste ning intervjuusid kolleegide ja lähedastega. Auhinnatööd olid ka teistest isikupärasemad: lugedes said kohe aru, et autor on hingega asja kallal olnud.
Pärast mõningast toimetamist pannakse uurimused üles Ajakirjanduse Uurimis- ja Koolituskeskuse kodulehele ning need on ka omapäraseks „seemneks“ keskuse poolt rajatava ajakirjandusmuuseumi kogudele.
Lõpetuseks jääb üle vaid kiita Põltsamaa Ühisgümnaasiumi eesotsas õppealajuhataja Tiia Miksoniga, kes juba viis aastat sisukat meediakonverentsi korraldanud on ning tänavugi kogu Eestist kohale sõitnud paarisajale õpilasele ja meediaõpetajale lahkeks võõrustajaks oli.
iii
RIINA MÄGI
