Mida veel hoida ja keda veel kaitsta, kui mitte sind, mu kodune maa? Kes on kinkinud meile ilusa kõlaga keele, laulu, tantsu ja pillimängu, kui mitte sina, mu kodumaa? Siin, kivisel maalapil, on aja jooksul nähtud ränka vaeva, haritud maad, kütitud loomi ja püütud kala. Nappidel puhkepausidel on püütud rõõmukillukesega murepilved lahku lüüa, et selget taevast ja päikest nautida. Aastatuhanded on vorminud siinse rahva töökaks, kodukollet hoidvaks ja kultuurist hoolivaks. Meie maal on säilinud puutumata loodust, kust võib leida nurgakese üksiolemiseks, loodushäälte kuulamiseks ja lugude vestmiseks.
“Meie hõreda inimasustuse tõttu säilinud looduskeskkond on Euroopas harukordne,” on rõhutanud president Lennart Meri oma kõnes.
Nii on juba kord seatud, et meie tööd ja teod kajavad läbi aja ja ühendavad minevikku olevikuga ja olevikku omakorda tulevikuga, olles mõtteliseks sillaks juba teostatu ja unistuste vahel. Sajandeid hinges hoitud soov elada iseseisvas riigis vormus tegelikkuseks 95 aastat tagasi.
Oli aasta 1918, kui Eesti Maapäeva Vanemate Nõukogu kuulutas välja Manifesti kõigile Eestimaa rahvastele. Selles öeldi: “Eestimaa tema ajaloolistes ja etnograafilistes piirides kuulutatakse tänasest peale ISESEISVAKS DEMOKRAATLISEKS VABARIIGIKS.” Riigi ühe olulise sümboli, riigilipu sünnilugu on seotud Põltsamaaga. Sellele tähelepanuväärsele sündmusele peaks kindlasti enam tähelepanu pöörama ja kõnelema mitte ainult pidupäevadel. Lugu lipu sünniloost vääriks ju Põltsamaa rahvakunstimeistrite poolt enam jäädvustamist.
Aja kaja kannab meieni lugusid oma riigi palehigis ülesehitustööst ja kodumaa-armastusest. Oli meiegi regioon tollal üks ärksamaid ja majanduslikult kiiresti arenev. Paraku ei olnud antud võimalust vabadust pikalt nautida.
Algas suurriikide heitlus maailma ümberjagamise pärast ja meiegi sattusime sõjamasina roomikute alla, millest vabanesime alles 1991. aastal.
Taas iseseisvana oleme integreerunud Euroopa rahvaste perre. Et väikse rahvana hoida oma koduõue mängumaad ja metsanõlva, et olla kaitstud ja vältida mineviku kannatusi, oleme liitunud mitmete rahvusvaheliste organisatsioonidega.
President Lennart Meri on öelnud: “Riigi ja rahva ülesehitamise tööd ei saa me kellegi teise kaela veeretada, niisamuti peame end oskama ise kaitsta.”
Pidupäeva –eelsel ajal, on õige aeg rääkida meie maakonna lugu, meie inimestest ja nende tegudest, saavutustest ja probleemidest. Kahjuks kõik lood ja tublid inimesed ei mahu siia kirjatükki.
Jõgeva maakonna elanike arv oli möödunud aastavahetusel 34 331. Käesoleva aasta alguseks oli elanikke 33 611, vähenemine 720 isiku võrra. Kui seni on olnud elanikkonna vähenemine ca 400-450 inimese võrra, siis möödunud aasta ületas tavapärase kahanemine pea kaks korda, mis omakorda mõjutab oluliselt kõiki valdkondi; haridust, kultuuri, majandust, ühistransporti, omavalitsuste võimekust investeerida. Kuidas sellises olukorras jätkata? Lahendus seisneb kardinaalsetes muudatustes, kus riik ja kohalikud omavalitsused peavad koostööd tegema. Ilma koostööta ja lugupidamiseta häid lahendusi ei tule. Vägisi peale sunnitud muudatused kutsuvad nõrgemas osapooles esile vaid trotsi ja vastutegutsemist.
Siinkohal tuleb tunnustada haridus-teadusministeeriumi, kes on koolireformi veduriks ja alustas jõuliselt muudatustega, kuid mõistis siis, et reformi on vaja põhjalikumalt ette valmistada ning kõigi osapooltega nõu pidada. Ajakulu on küll suurem, kuid reformi kulg asjaosalistele mõistetavam ja tulemus parem.
Koolide jätkusuutlikkusele avaldab mõju noorte väljaränne. Näiteks on õpilaste arv maakonnas viimasel viiel aastal 1368 võrra vähenenud. Seetõttu tuleb omavalitsustel haridusvaldkonnas langetada keerulisemaid kompromissotsuseid kui kuningas Saalomonil kolm tuhat aastat tagasi.
Maakonna suuremad muudatused viiakse läbi Jõgeva linnas, kus on moodustatud Jõgevamaa riigigümnaasium ja üks omavalitsusele kuuluv põhikool. Puurmani gümnaasium läheb sujuvalt üle põhikooliks. Kiiret reorganiseerimist ootavad Tabivere gümnaasium ja Mustvee kaks gümnaasiumi. Põltsamaa ja Palamuse gümnaasiumilgi pole elu just kerge ning koolijuhtidel tuleb leidlikkust üles näidata, et õpilasi alles hoida ja juurde meelitada.
Koostöös haridus- ja teadusministeeriumi asekantsleriga ja Peipsimaa omavalitsustega korraldasime mitu nõupidamist, et otsida selle piirkonna haridusprobleemidele lahendust. Loodame Mustvee kahe gümnaasiumi liitumisel tekkinud uue kooli jätkusuutlikkusele ja riigi toele, sest Peipsimaa hariduskorralduse nõupidamistel jõuti otsusele, et Mustvees peaks vene keelt kõnelevatel õpilastel olema võimalik edaspidigi omandada kuni 40 protsendi ulatuses õppeaineid oma emakeeles kohalikus koolis, sest nii näeb ette seadus.
Oma kodu ja kaugemaidki kante tundvad noored on alati oodatud maakonna elu parema korraldamise teemal oma arvamust avaldama. Hea võimalus selleks on igal aastal toimuv osaluskohvik. Riigi ja kodupaiga elu parema korraldamise eesmärgil soovivad sõna sekka öelda paljud eestimaalased. Seepärast annab tegus kodanikuühiskond endast järjest enam märku. Meie maakondki pole erandiks. Aastavahetuse seisuga oli meil 480 kodanikeühendust, kellest 86 osales Jõgevamaa kodanikeühenduste konverentsil Lustivere kultuurimajas. Konverentsi teemaks oli “Kogukonnad – maaelu püsimajäämise võti?”
Konverentsi ettekanded kinnitasid mõtet, et aktiivsed ühendused saavad oma kogukonna elukeskkonda paremaks muuta. Nagu sel puhul kombeks, tunnustati parimaid tegijaid ja toetajaid.
Jõgevamaa parimaks kodanikeühenduseks tunnistati Jõgeva Koolituskeskus,
atraktiivseimaks kodanikeühenduste projektiks MTÜ Sokuturi noortelaager ja etendus “Hiliskevad-varasuvi”, piirkondade parimateks olid Pajusi Küla Selts, MTÜ Juula Küla Heaks, Omedu Külaselts, Aasta kodaniku tiitliga pärjati Igor Ellisson ja toetaja tiitli pälvis Perevara.
Jõgevamaa Kodukandi Ühenduse poolt pälvis sädeinimesena tunnustuse Pille Tutt ning aasta küla tiitliga tunnustati Lustivere külade piirkonda.
Liikumise Kodukant korraldatud suvine suurüritus “Avatud Külaväravad”, milles osalesid Kamari ja Sadala külad, meelitas kohale hulgaliselt uudistajaid.
Meie maakonna püsimajäämine ja areng sõltub eeskätt meie ettevõtlikest inimestest ja ettevõtlusest, kus saadakse tööd ja kust laekuvad maksutulud.
Möödunud aastal oli maakonnas üle 2800 ettevõtja, neist 1543 äriühingud.
Eriline heameel on selle üle, et tugevamatel ettevõtjatel on kodu- ja missioonitunne toetada kohalikku kogukonda, kultuuri- ja spordisündmusi, haridust ja kodanikeühendusi. Aitäh teile selle panuse eest.
Jätkasin möödunud aastal varem välja kujunenud tava külastada omavalitsusi ja seal tegutsevaid ettevõtjaid ning korraldada külastuste lõpus selle piirkonna ettevõtjatele seminar, kuhu kutsusime külalisesinejaks mõne tuntud isiku.
Kui ülemöödunud aastal oli põhitähelepanu Põltsamaa regioonil, siis möödunud aastal külastasime Peipsimaal ja Jõgeva piirkonnas asuvaid äriühinguid.
Minu lugupidamine ärisektoris tegijatele. Loodan, et teie tublidus on nakkav ja kutsuva tulukesena meelitab juurde järjest enam uusi hakkajaid inimesi.
Üheks tuntud ettevõtjaks paljude seas on osaühingu Same juht Tarmo Tein, keda president autasustas Valgetähe IV klassi medaliga.
Meie maakonna põhiline tegevusala on põllumajandus, mille hea käekäik on suuresti sõltuv ilmataadi tujudest. Hoolimata väga vihmasest suvest, olid teraviljasaagid head, mõningal puhul ka rekordilised.
Teravilja kogusaak oli ligi kolmandiku võrra suurem kui aasta tagasi, osa põlde andis 80 ja rohkemgi tsentnerit hektarilt ning keskmine saak oli üle 40 ts/ha. Rapsiseemet saadi hektarilt üle kahe tonni , maakonna kogutoodang oli üle 20 000 tonni. Selliseid saake pole meie maakonna põllud varem andnud.
Eelmisel aastal vahetas omanikku meie põllumeestele oluline rapsiõli tootmisega tegelev tehas Painkülas, kandes nüüd nime AS Scanola Baltic. Põllumeeste usaldus tehase vastu on taastunud.
Ehitati juurde neli uut kaasaegse tehnoloogiaga lüpsifarmi Sadala Piimas, Pajusi ABF-s, Vaimastvere Agros ja Härjanurme Mõisas. Just piimatootjad on saavutanud taasiseseisvunud Eestis suure arengu, eelmise aasta piimatoodang maakonnas oli jõudluskontrolli andmetel juba üle
Mis meie ettevõtluse juures teeb maakonnas rõõmu see, et aasta-aastalt ületab kaupade eksport impordi.
Maavalitsus koostöös omavalitsuste liiduga püüab omalt poolt avada uusi uksi välisturgudele ja leida maakonna ettevõtjatele koostööst huvitatud partnereid.
Et elu hõredalt asustatud Eestimaal oleks võimalik, selleks on vaja teha hästi läbi kaalutud ja kaugeleulatuvaid otsuseid. Täna mõjutab maapiirkondi tööealise elanikkonna osakaalu vähenemine. Paljud pered lahkuvad suurematesse keskustesse, kus linnatulede valgel parem tööd leida ja ka muid võimalusi rohkem. Üha enam meelitavad piiritagused majakad. Aastakümnete jooksul ametiasutustes läbi viidud tsentraliseerimised ainult kiirendavad seda protsessi. Viimasel ajal toimunud muutustest nimetan reformi päästeteenistuses, perearstinduse korraldamise üleminekut maavalitsuse käest terviseametile, praegu käsil olevat kiirabireformi, mis mõjutab oluliselt kohaliku haigla edasist võimekust. Positiivne uudis möödunud aastast on aga uue kohtu- ja politseimaja ehitamine, mis säilitas nii riigi kohaloleku ametiasutuste näol kui töökohad.
President Lennart Meri viitas ühes oma kõnes riigi ebaproportsionaalsele arengule: “Võtame end kokku ja selle asemel, et Tänassilma jõgi Piritale ja Munamägi Toompeale tuua, arendame Eesti trumpi ja hajutame asustuse üle maa.”
Meie arenguvõimalused peituvad ettevõtlike inimeste väärtustamises, paikkonnale sobiva ettevõtluskeskkonna loomises, atraktiivses maakonna turundustöös, uute tegijate julgustamises ja heas omavahelises koostöös.
Kui oleme tugevad ja tegusad, siis kaob südamelt ja teelt ka kõige raskem kivi.
Õnnitlen teid Eesti Vabariigi 95. sünnipäeval!
i
VIKTOR SVJATÕŠEV, maavanem
