Aivar Kokka on terve elu saatnud veendumus, et kes teeb, see ka jõuab. Seepärast ongi tema ettevõtmiste nimekiri nii pikk ja mitmepalgeline. Hingelt peab ta end ikka ettevõtjaks, ehkki oma ettevõtete otsesest juhtimisest on ta juba kümmekond aastat eemal olnud – kord maavanema, kord riigikogu liikme ameti tõttu. Parlamendi poolteist kuud tagasi valitud koosseisus juhib ta sotsiaalkomisjoni.
Aivar Koka erakonna, Isamaa ja Res Publica Liidu mitu valimiseelset põhilubadust olid seotud just sotsiaalvaldkonnaga. Sotsiaalkomisjoni esimehena tuleb Aivar Kokal hakata neid nüüd täide viima, st nägema neli aastat vaeva selle nimel, et vastavad eelnõud jõuaksid riigikogu saali ja saaksid seal ka vastu võetud.
“Meie põhilubadused on kõik koalitsioonileppes sees, seega usun, et need saavad teoks tehtud,” ütles Aivar Kokk.
Üksikpensionärid peaksid hakkama näiteks 2017. aastast lisatoetust saama, sest neil on keerulisem olmekulusid katta kui pensionäride paaril. Selle toetuse idee pärineb just Aivar Kokalt. Madalapalgalised saavad aga tulevikus rahamuredele mõningast leevendust tulumaksutagastusest kord aastas.
“Kuni 615 eurot palka saavate inimeste sissetulek kasvab tänu tulumaksutagastusele. Aga kes kuipalju raha tagasi saama hakkab, see täpsustub seaduse vastuvõtmisel,” ütles Aivar Kokk.
Teist ametiaega riigikogus olles teab ta, et parlamendis saab päris palju kasulikku ära teha, aga ainult siis, kui oled koalitsioonis.
“Opositsioonis võid lubada endale kõva kritiseerimist ükskõik mis teemal, koalitsioonis olles pead suutma tõestada teistele, et sinu idee on väga hea,” ütles Aivar Kokk.
Üks võimalus, kuidas parlamendis midagi ära teha, on moodustada mingi valdkonna toetusrühm. Riigikogu eelmises ja ka praeguses koosseisus on Aivar Kokk kohalike omavalitsuste ja regionaalpoliitika toetusrühma esimees. Selle rühma järjekindla töö üks tulemusi oli eelmise koosseisu ajal see, et omavalitsustele eraldatavad teede hoolduse summad kahekordistusid.
Ka hiljutistel riigikogu uue koosseisu koalitsiooniläbirääkimistel olid Aivar Koka kureerida majanduse, maaelu ja infrastruktuuri küsimused.
“Kui algul pidid teederahad vähenema, siis nüüd need hoopis suurenevad, et Tallinna-Tartu maantee saaks vähemalt Mäo ristini neljarealiseks ehitatud,” ütles Kokk ja lisas, et koalitsiooniläbirääkimised kujutasid endast neljakümmend päeva palehigis vaidlemist, mille kestel marsiti mõnikord ka mürinal uksest välja. Kõik tahtsid ju, et koalitsioonileping oleks just nende erakonna nägu ja keegi ei tahtnud taganeda oma erakonna põhilubadustest.
Aivar Kokk pääses seekord riigikokku 1725 häälega, mida oli mõnevõrra vähem kui eelmistel valimistel. Jõgeva- ja Tartumaal oli ta siiski oma nimekirja tugevaim tegija.
“Kui eelmistel valimistel õnnestus mul koguda mind ennastki üllatav häältesaak, siis seekord tuli täpselt selline tulemus, nagu ma tausta arvestades eeldasin,” ütles Aivar Kokk.
Mis IRLi üldisesse kehvapoolsesse valimistulemusse puutub, siis sellel olid tema sõnul omad põhjused. Näiteks see, et paljud ühiskonnaellu värskete tuulte ihkajad andsid oma hääle uutele tulijatele, EKREle ja Vabaerakonnale.
“Aga need uued jõud on uued ju ainult formaalselt. Tegelikult on EKRE põhimõtteliselt vana Rahvaliit ja Vabaerakond kunagise Isamaaliidu üks tiib. Aga eks aeg näita, mida tervelt kuue erakonna parlamenti pääsemine kaasa toob,” sõnas Aivar Kokk.
Kutsub töövarjuks
Riigikogulaste päevaplaani üle on tihti ilgutud: et tulevad hommikul küll korraks kokku ja siis kaob igaüks oma asju ajama.
“Olen neile, kes arvavad, et riigikogu liige suure palga eest lulli lööb, alati soovitanud, et tulgu mulle nädalaks töövarjuks. Aga tingimus on see, et töövari peaks minuga kaasas käima esmaspäevast esmaspäevani, mitte võtma aja maha siis, kui ma neljapäeval Tallinnast lahkun,” ütles Aivar Kokk. “Tallinnast koju Tartusse sõites põikan ma näiteks tavaliselt alati Põltsamaale ja Jõgevale sisse, vahel külastan aga ka mõnd muud Jõgevamaa piirkonda. Nädalavahetustel osalen tihti mitmesugustel Jõgeva- ja Tartumaa üritustel või kohtumistel jne. Jah, riigikogus on ilmselt võimalik ka lihtsalt neljal päeval nuppu vajutamas käia, ent kui tahad, on võimalik mingi valdkonnaga süvitsi tegelda ning võidelda selle huvide eest.”
Koka sõnul otsustab tavainimene riigikogulaste töö üle pahatihti selle järgi, mida ta telekast näeb. Paraku kannab televisioon üle põhiliselt ministrite kõnetunde. Seal viibivad aga enamasti vaid opositsioonisaadikud, sest koalitsioonierakondade esindajad saavad oma ministritele iga päev jooksvalt küsimusi esitada. Nii haigutabki saalis kõnetunni ajal üsna suur tühjus. Aga koalitsioonisaadikud, kes parasjagu oma töökabinettides on, jälgivad tegelikult saalis toimuvat telekast ning teavad hästi, mida küsiti ja mida vastati.
Avaliku elu tegelasel tuleb arvestada sellega, et ta võib negatiivses võtmes avalikkuse huviorbiiti sattuda. Ühes kahe aasta taguses “Pealtnägija” saates süüdistati Aivar Kokka seotuses Peipsi kalurite nn sundparteistamise afääriga.
“Kui saad “peksa” põhjusega, on see üks asi, kui sind tümitatakse aga selle eest, mida sa pole teinud, on asi hoopis teine. Siis on esimene mõte, et saadaks kõik kus see ja teine ning tegeleks edaspidi ainult oma asjadega. Aga kui mõistad lõpuks, et süüdistuse on üles ehitanud konkurendid, kes pelgavad, et sa liiga tugevaks saad, siis tekib trots: tahad kõige kiuste jätkata ja teha kõike veel paremini kui senini,” tunnistas Aivar Kokk.
Küsimusele, kuivõrd tal on praegu aega tegelda oma ettevõtete juhtimisega, vastas Aivar Kokk, et praktiliselt ei ole. Aga kõigil ettevõtetel on oma juhid olemas.
“Käin ettevõtetest aeg-ajalt läbi ja püüan võimaluse korral ka strateegiliste otsuste juures viibida, aga igapäevasest juhtimisest olen ligemale kümme aastat eemal olnud. Tunnen ettevõtluses tegutsemisest tegelikult puudust,” märkis ta.
Sellele puudusele pakub teatud määral leevendust Jõgeva- ja Tartumaa majandusklubi juhina tegutsemine. Klubis lööb kaasa sadakond ettevõtjat ja omavalitsusjuhti, kes käivad regulaarselt kuulamas vestlusi eesti poliitikas ja majanduselus toimuvast ning toetuste saamise võimalustest. Mõni ettevõtja on tänu sellistele kokkusaamistele ka oma toodangule turu leidnud.
Üheks Aivar Koka “hobiks” võib pidada konverentside korraldamist. Sellealased kogemused sai ta juba maavanemaks olles. Möödunud sügisel sai Koka eestvedamisel ning tema sõprade ja ajalehe Vooremaa kaasaaitamisel teoks Vooremaa konverents.
“Valimiskampaania ajal küsiti minult korduvalt, kas selline konverents tuleb ka tänavu. Arvan, et tuleb, sest piirkonna inimestele on vaja anda vähemalt kord aastas võimalus kokku tulla ning kuulata spetsialistide seisukohti ja avaldada arvamust kodukandi arengu küsimustes,” sõnas Aivar Kokk.
“Hullud” ideed
Teda ennast on ikka peetud natuke “hullude” ideedega meheks. Maavanemana käis ta Jõgevamaa tarvis välja kümme pealtnäha üsna utoopilist arenguvisiooni. Nüüd võib ta tõdeda, et enamik kümnest on reaalsuseks saanud. Tõsi, Koka rööbasbusside asemel sõidavad meie raudteedel küll Partsi “porgandid”, aga sisuliselt suurt vahet pole. Mõned ideed on siiski toppama jäänud. Jõgeva ja Põltsamaa vahele ehitatud gaasitoru ei ole senini kasutust leidnud, ent Kokk usub, et ühel päeval hakkab gaas seda mööda siiski voolama, sest kütteõli hind lähiajal tõuseb. Ning omal ajal sai selle toru ehitus tema sõnul ette võetud just sellepärast, et E-Piim ja Felix ähvardasid Põltsamaalt lahkuda, kui neil gaasi kasutamise võimalust pole.
Riigikogulase süda valutab ka Painküla tööstuspargi pärast. See projekt sai EASi toetuse, ent jäi omavalitsuse huvipuuduse tõttu ellu viimata.
“Tegelikult olid toona täitsa olemas ettevõtjaid, kes oleksid soovinud seal oma ettevõtteid arendada. Selles, et projekt seisma jäi, oli oma roll ka Weroli pankrotil ja uute omanike kätte minekul. Aga tööstuspark oleks andnud Jõgeva piirkonnale teise hingamise,” nentis Aivar Kokk, lisades, et kui korraga kümme ideed välja käia, siis polegi reaalne, et need kõik ellu viidud saavad.
Küsimusele, kas tal ka praegu mõni Jõgevamaa arenguidee tagataskus on, vastas Kokk, et praegu vaatab ta asju natuke laiema pilguga. Näiteks on temal kui KIKi nõukogu liikmel tekkinud idee, et Eestimaa raudteejaamades võiks olla võimalus elektriautosid laenata. Siis võiksid maainimesed, kes ei ela jaama vahetus läheduses, sõita õhtul rongiga linnast töölt tulles autoga koju ning järgmisel hommikul jälle rongi peale. Paari-kolme sõitja pärast pole ju mõtet bussiliini käima panna, aga linnas tööl käimise võimaluse loomine aitab elu maapiirkondades säilitada.
“Selline elektriautode laenamise võimalus viiks meie ühistranspordi süsteemi hoopis uuele tasemele,” arvas Aivar Kokk.
Ta pole sedasorti saadik, kes suhtleb rahvaga vaid kolm kuud enne valimisi, vaid tal on kodukandi inimestega kogu aeg hea kontakt. Möödunud suvel pidas ta mitmel Jõgeva- ja Tartumaa suurüritusel Oma Mehe kohvikut, küpsetades seal koos kohalike aktiivsete inimestega pannkooke.
“Oma Mehe kohvik on väga mõnus viis valijatega suhtlemiseks,” ütles Aivar Kokk. “Kohvikus toimetades saan palju infot kohaliku elu-olu kohta ning ideid uute projektide käivitamiseks. Pannkookide müügist teenitud raha on aga läinud mitme ettevõtmise toetuseks. Põltsamaal toetasime näiteks puuetega laste päevahoiu korraldamist, Mustvees aga oreli paigaldamist luteri kirikusse.”
Kokad kokkavad
Heategevus on Aivar Kokale üldse südamelähedane teema. Tema eestvedamisel on Põltsamaa, Laiuse ja Maarja-Magdaleena kirikus, Mustvee kultuurikeskuses ja mujal teoks saanud rida kontserte, millel on saanud teha annetusi ühe või teise vajaliku ettevõtmise heaks. Hiljuti Mustvees toimunud kontserdil said kohalikud inimesed näiteks annetusi teha ühe kohaliku noore võistlustantsija treeningute ja võistlemise toetamiseks.
“Kui näed, kuidas inimesed kodukandi andeka noore tegemistele kaasa elavad, teeb see südame soojaks,” tunnistas ta. “Kui minult tema toetuseks raha küsima tuldi, oleksin ma võinud rahumeeli selle summa omast taskust välja käia, aga mulle tundus õigem maksta kinni kontserdi esinejad ning lasta toetussumma tantsijale kokku panna kohalikel inimestel. Olen nii teinud ka mitmel varasemal puhul. Usun, et inimeste enesehinnang tõuseb, kui nad saavad millegi hea teoks tegemisele kaasa aidata.”
Riigikogu liikmel aitavad füüsilist vormi hoida regulaarsed jõusaalikülastused. Vaimseid pingeid aitab maandada pere. Aivar Kokk armastab naljatamisi öelda, et tal on kodus neli naist ehk siis tegelikult abikaasa ja kolm tütart. Vanim, Helena, on õppinud majandust ja tegutseb panganduses, keskmine, Kristiina, on diplomeeritud proviisor ja töötab ühe apteegiketi ravimite sisseostu juhina, noorim, Kaisa Karoliina on lõpetamas juuraõpinguid. Vanemate tütardega, kes nüüdseks Tallinna elama asunud, suhtleb Aivar Kokk intensiivsemalt nädala esimesel poolel, nädala teisel poolel saab rohkem aega veeta noorima tütre ja abikaasa seltsis. Üle nädala on aga kogu pere Tartus koos. Siis meeldib neile üheskoos kokata. Igaühel on oma “firmaroad”, mis eriti hästi välja kukuvad.
“Meil on köök juba niimoodi ehitatud, et seal oleks mõnus süüa teha ja samal ajal omavahel juttu puhuda,” ütles Aivar Kokk.
Vaimseid pingeid aitab tal maandada ka muusika. Kodus viibides võtab ta tihti kitarri kätte ja asub nokitsema mõne uue viisijupi kallal. Ka aias meeldib talle tegutseda. Suvel veedab ta seal igal õhtul vähemalt tunni või poolteist.
Jõgeva kanti on Aivar Kokal asja mitte ainult töö pärast, vaid ka sellepärast, et Siimustis elavad tema ema ja vend.
“Mu 76-aastane ema teeb iga päev seitse kilomeetrit kepikõndi ja käib korra nädalas ujumas. Ta on oma tervislike eluviisidega meile kõigile eeskujuks,” ütles Aivar Kokk.
Tal endal täitus kolmapäeval 55 eluaastat ehk, nagu ta ütleb, üksteist viit. Ta usub, et tal on elus hästi läinud, sest tal on armastav abikaasa, tublid tütred, tore vend ja hea ema (isa on nüüdseks juba lahkunud) ning tervis pole teda ka alt vedanud.
“Aga see ei tähenda, et asjad mulle iseenesest kätte oleksid tulnud. Mul on tulnud ikka endal pingutada ja võidelda, et kusagile jõuda,” ütles Aivar Kokk.
Aivar Koka elukäik
* Sündinud 15. aprillil 1960 Jõgeval
* Lõpetanud 1983 ehituserialal Tallinna Polütehnilise Instituudi.
* 1992-1998 ASi Cobra Grupp juhatuse esimees
* 1995-2004 ASi Seitung juhatuse liige
* 1996-2004 ASi Pamako Betoon juhatuse liige
* 1998-2004 ASi Cobra Grupp nõukogu esimees
* 1999-2004 Kesk-Eesti Ärikeskuse juhatuse liige
* 2004-2009 Jõgeva maavanem
* 2010-2011 ASi Werol Tehased juhatuse liige
* Alates 2011 riigikogu liige (IRL)
* On kuulunud Jõgeva vallavolikogu mitmesse koosseisu
* On mitme äriühingu aktsionär või osakute omanik ja Keskkonnainvesteeringute Keskuse nõukogu liige
* Teda on tunnustatud Jõgeva linna aumärgiga, Mustvee linna aukodaniku tiitliga, Jõgevamaa kuldristi, Päästeteenistuse kuldristi ja Poola Vabariigi kuldse teeneteristiga
* On kirjastanud rea Jõgevamaa ja jõgevamaalaste elu kajastavaid raamatuid
* Perekond: abikaasa Ülle ning tütred Helena (s 1987), Kristiina (1989) ja Kaisa Karoliina (1991)
Hans Küüts, sordiaretaja ja akadeemik:
Juturääkijaid on ilmas palju, aga Aivar Kokk on mees, kes ette võetu alati ka teoks teeb. Nii et minu meelest on ta väga õige mees Jõgevamaad riigikogus esindama.
Aivar Kokk on rahvasaadikuna kaasa aidanud mitme jõgevamaalaste jaoks olulise tee kordasaamisele ja Kaarepere kandi ohtlike raudteeülesõitude likvideerimisele. Minu silmis on väga väärtuslikud ka tema kirjastatud raamatud, eriti esindustrükis „Jõgevamaa — kuninglik väärikus, Kalevipoja jõud”.
RIINA MÄGI
