Mõne päeva eest helistas mulle klassiõde algkooli päevilt. Soovis sünnipäevaks õnne ja kaebas, et esimest kordselt elus ei jätku tal abikaasaga raha, et palgapäevast palgapäevani välja tulla. Mees olevat kaotanud koha, kus ta palju aastaid töötanud oli. Teda isegi ei koondatud. Anti paber, et kirjuta alla ja nii lugu lõppeski. Eestlane on harjunud vaikselt koormat kandma ja kõike alandlikult taluma.
Eesti hinnatõus on euroala kiireim
Ka halbu uudiseid ei taheta. Parem ju uskuda Andrus Ansipi mesijuttu Eesti hiilgusest ja langevast tööpuudusest, kui Statistikaameti hiljuti mustvalgel avaldatud uuringut töötuse määra taas kerkima hakkamisest.
Parem on ju veel kord üle kuulata vana tuntud plaati sellest, kuidas euro hindu ei tõstnud, kui et tõdeda majandusteadlase Andres Arraku seisukohta hindade lausa müstilisest kasvust seoses euro tulekuga. Teadlane selgitab, et hinnad on kerkinud lausa mitmes järgus. Esmalt eelmise aasta oktoobris-novembris ja seejärel veebruaris. Statistikaamet teatab, et Euroala kiireim hinnatõus on Eestis ja et neli viimast kuud on hinnad tõusnud iga kuu pea kuue kuni seitsme protsendi võrra eelmise aasta samade kuudega võrreldes. Toiduhinnad on laes, kartul kallinenud aastaga lausa 86 protsenti, kohv 55 ja suhkur 45 protsenti.
Aga sissetulekud on kriisieelsel tasemel, palgad külmutatud, reaalpalk langenud ja hinnad on järele jõudnud Põhjamaadele.
Peaminister ütleb, et riik ei saavat hinnatõusudele kätt ette panna ja valitsus ei taha mingil juhul toiduainete käibemaksu alandada nagu enamikes Euroopa riikides. Arusaadav, nii laekub ju riigikaukasse rohkem maksuraha ja majandus kasvab hinnatõusude najal. Aga valitsuse asi oleks eelarve tasakaalu kõrval mõelda ka inimeste toimetulekule. Reaalsus on see, et viimase nelja aastaga on meil kolmekordistunud elanike arv, kes elavad allpool vaesuse piiri, ulatudes viiendikuni elanikkonnast. Rahandusminister Jürgen Ligi on otse välja öelnud, et järgnevaks neljaks aastaks ta avaliku sektori – õpetajate, tuletõrjujate, päästeametnike – üldist palgatõusu ette ei näe.
Elektri hind kallineb oluliselt
Alates 2013 aastast hakkame elektrit börsilt ostma ja kehtima hakkab vabaturuhind. Kodutarbijale tähendab see elektrihinna tõusu umbes kolmandiku võrra. Ent nagu juba teame, toob see kaasa hinnahüppe kõikidele kaupadele ja teenustele. Vähe sellest. Eesti Energia kavatseb juba lähiajal 13 protsendi võrra võrgutasusid tõsta. Tarbijale tooks see kaasa kuueprotsendilise hinnakasvu, mis omakorda paneb hinnapalli veerema. Peaminister Ansip teatas veel pisut enne valimisi, et selline hinnaküsimine on lauslollus ja et seda ei toimu. Nüüd on valimised möödas ja Ansip ütleb leebes toonis, et tema hindade üle ei otsusta.
Viimase viie aastaga on riik Eesti Energiast välja võtnud viis miljardit krooni, et eelarve auke lappida ja väljapoole paremana paista. Kui seda poleks tehtud, poleks praegu ka vaja rahvalt raha jaotusvõrkude lappimiseks juurde küsida ja elektri hinda tõsta. Samas näib raha Eesti Energial siiski olevat, isegi kahtlaste Jordaania projektide tarbeks. Aga rahvas häält ei tõsta, mis sest, et enne valimisi lubas koalitsioon kodukulude hindu alandada.
Veerand riigieelarvest meist jõukamate riikide toetuseks
Eestlane ei protesteeri, pigem pühib jalgadelt sünnimaa tolmu. Eelmise aasta teisel poolaastal lahkus siit rohkem kui Haapsalu linna täis inimesi. Valitsus nendest inimestest töötuse kontekstis ei räägi. Räägitakse vaid sellest osast töötutest, kes on end ise registrisse kirja pannud ja paljud võtavadki seda kogutõena. Enamik inimesi aga juba teab, et töötuse languse numbrid saavutatakse paljuski inimeste kustutamisega registrist.
Koalitsiooni manipuleerimist töötute arvuga tumestab mõnevõrra Statistikaameti kvartaalne tööjõu-uuringute küsitlus. Just siit selguski äsja vastupidiselt valitsuse pressiteadetele, et tööpuudus on eelmise aasta neljanda kvartali 13, 6 protsendilt tõusnud tänavu esimeses kvartalis 14,4 protsendile. Ja et üle poolte ehk 57 protsenti töötutest on pikaajalised. Tööta juba üle aasta või kahe ja rohkemagi. Aga siingi ei kaasata küsitlustesse ju Eestimaalt lahkunuid. Seevastu meie kulutused tööpoliitikale jäävad EL-i keskmisest kümme korda alla.
Samas kui oma rahva jaoks raha ei jätku, garanteerib Eesti meist oluliselt jõukamal järjel riikide abipakette. Lisaks on Eesti võtnud endale kohustuse osaleda Euroopa Stabiilsusmehhanismis, kus eeldatav rahaline sissemakse on 148,8 miljonit eurot, mis tasutakse viie võrdse osana alates 2013. aastast. Kogu selle summa eest oleks võimalik ehitada 75 uut lasteaeda.
Toetame Kreekat, kus kulub pensionide maksmiseks 12 protsenti sisemajanduse koguproduktist. Samal ajal Euroopa Liidu keskmine on vaid kolm protsenti. Sisuliselt toetatakse selle rahaga aga Euroopa suurpanku.
Klassiõelt küsisin, miks abikaasa avaldusele alla kirjutas ja koondamist ei nõudnud? Aga mees olevat tahtnud heaga läbi ajada ja löönud käega.
Eks see eestlane ole juba mõisatalli päevadest peale paksu naha kasvatanud. Ütleb saja piitsahoobi ees veel aitähki.
i
MARIKA TUUS, Riigikogu liige, Keskerakond
