Praegune valitsus on jõudnud vaid ühe aastaga saavutada selle, kuhu reformierakondlik valitsus jõudis kümne aastaga. Ma ei kiida Reformierakonda. Mõtlen siin sundseisu, mille valitsusparteid on saavutanud oma otsuste ja nende õigustamistega. Seisu, kus isegi iga selget lollust õigustatakse lõpuni. Ja kõige hullem, et lõppu sel ei paistagi.
Endised valitsuspartnerid sotsid ja IRL kiitsid heaks targa ja eksimatu Reformierakonna valitsemise all ülbust ja ainuõigust. Reformierakond pole opositsiooniski oma hoiakut muutnud. Küll aga on valitsuses nüüd vaat et kõik hulluks läinud. Igaüks hoiab oma agendast kinni ja kõik kiidavad üksteise rumalusi takka. Nii ei ole enam oluline Eesti elanik, majandus, tulevik vaid erakonna programm. Suureks võiduks peetakse, kui ühiselt asju arutama suudeti istuda või tervest rumalast tehtest vaid pool rumalust ära tehakse.
Otsuseid pole vaja poliitikutele praalimiseks
Valitsus räägib statistikast ja rahva tervise paranemisest, kuna alkoholi ostmine Eestis on vähenenud. Ka siis kui katad kätega silmad kinni ja ise midagi ei näe, siis arvad, et ei näe teised ka. Võtke käed silme eest ära, seadke sammud piirialadele, vaadake ringi – rääkige oma rahvaga. Teil on ju valitsemiseks mandaat, ja otsused tuleb teha nende inimeste heaks, kes Eestimaal elavad. Otsuseid ei ole vaja teha kinnistes kabinettides ja poliitikutele praalimiseks.
Viimane näide sellest kuidas pada sõimab katelt oli Andrus Ansipi ja valveõigustaja minister Kadri Simsoni repliigivahetus majandusest ja heaolust Eestis. Simson ei võta kuidagi omaks, et ka teised oskavad mõelda ja muretseda Eesti käekäigu pärast. Minister vastab vaid, et opositsiooni töö ongi kritiseerida ja kuidas küll nemad on aastaga maailma parandanud. Seejärel loeb ta ühe hingetõmbega ette kolm tegu mis justnagu on lahendanud kõik mured ja nüüd ei ole inimestel enam häiriv ja jube.
“Tule taevas appi!” on siin asjakohane. Kaua saab rumalusi lappida matusetoetuse, tulumaksuvaba miinimumi tõusu, põllumajandustoetuste väljamaksmise ja tasuta ühistranspordiga. Seda enam, et need viimased on osutunud suurteks sõnadeks, mitte käegakatsutavaks lihtsaks lahenduseks. Ei oska keegi enam oma maksumäära arvestada, ühistranspordikeskused ei mõista, mida neilt oodatakse ning muud maksulisad võtavad selle vähesegi, mis peaks rahakotti alles jääma.
Tänaseks on kogutud 31 000 allkirja väikepoodnike kaitseks. Piirialade väikepoed panevad uksed kinni. Inimesed peavad hakkama käima leiva-piima järel kümnete kilomeetrite kaugusel. Tänu kütuseaktsiisi tõusule on autoga poeskäik kallimaks läinud. Lubatud tasuta ühistransport aga neisse küladesse (kus just rohkem tuge vaja) ei ulatu, valida on kas parem liinivõrk või senine ja tasuta. Bussid sõidavad, ehk ka tasuta, kuid sõitjaid pole.
Taas on rakendatud jõulist teerullipoliitikat
Kadri Simson ütles 2015. aasta 12. mai Postimehe kommentaaris: “Kütuse kallinemine mõjutab otseselt ka kõiki teisi valdkondi ning toob kaasa märgatava hinnatõusu. /…/Keskerakond on seisukohal, et kütuse aktsiisi tõstmine on lubamatu ning kutsume kõiki inimesi üles selle vastu oma allkirja andma.” Kusjuures, Keskerakond kogus ka pea 10 000 allkirja. Nüüd ärge tulge rääkima et Keskerakond hoidis ära diislikütuse suurema hinnatõusu, kütusehinnad on tõusnud ja punkt.
Kaks nädalat hiljem, 28. mai Postimehes sõnas Simson, et demokraatlik riigikord näeb ette, et valitsus võtab arvesse ettevõtjate muret ja ka rahva meelsust, mis sel korral on maksupaketi jõustumise vastu. Paraku pole seda tema sõnul tehtud ning taas on rakendatud teerullipoliitikat.
“Rääkides Eestist kui uuest Põhjamaast, võiks peaministri mõte peatuda ka sellel, miks ikkagi on Reformierakonna targal juhtimisel juhtunud nii, et kümned ja kümned tuhanded Eesti inimesed on olnud sunnitud kas püsivalt või siis viieks tööpäevaks nädalas Põhjamaadesse ümber asuma? Küsis toonane opositsioonifraktsiooni juht. “Kas põhjus pole just nimelt Reformierakonna juhtimisel aetud majanduspoliitikal, mis on hinnad tõstnud Lääne-Euroopa jõukamate riikide tasemele, kuid palgad on ankurdatud Ida-Euroopa tasemele?”
Mina küsin mis siin pildil ei klapi? Kui asendada Reformierakond neis lausetes Keskerakonnaga, siis kõlbab see seisukoht ministri suust väga hästi ka aastasse 2017. Ettevõtjad on väljendanud muret, rahvas oma meelsust, kuid miks siis nüüd see enam ministrile ei sobi?
Lätist ostetakse ka riideid ja ehitusmaterjali
Väikepoodnikud on juba ilma sissetulekust ja peavad hakkama mõtlema maalt ära kolimisele. Kuna alkoholiaktsiisi laekub riigieelarvesse kümneid miljoneid eurosid vähem, laekub tänu sellele vähem ka käibemaksu ning tööjõumakse. Valitsus on lubanud tervishoiu paremat kättesaadavust, kuid mille arvelt? Aktsiisid laekuvad naaberriigi eelarvesse, alkoholi juuakse endiselt ning tervishoiukulud jäävad meie kanda. Lätis arsti juures ei käida, küll aga ostmas riideid, ehituskaupu ning puhkuseradadel.
Segamini on pandipakendi süsteem, ka välisturistide ostureisid üle Soome lahe. See omakorda tähendab sadamaala poodidelegi väljakutseid. Kui keerulistes oludes Lõuna-Eestis sulgevad väikepoed uksed, siis võivad uksi hakata sulgema ka Tallinna poed. Kõik kadunud töökohad märgivad riigile laekumata tööjõumaksusid. Kui Tallink ka laevad Läti lipu alla viib, saab ka siit arvutada saamata maksutulu. Meie valitsus püüab küll terve asemel pool rehkendust teha, kuid õiget vastust siit ei saa ja hindeks on ikka kaks.
Minister Simsoni mantrana korrutatud matusetoetuse taastamine, tasuta ühistransport ja rohkem raha kätte, ongi ehk pigem suunatud tegevus Eestis elu väljasuretamiseks. Nende kolme koosmõjus nn raha rohkem kätte saajaid pole, sest nad on kas ära kolinud või Eestimaal välja surnud. Matusetoetuse taastamine ehk kiirendab seda? Kui nii, siis vajame ka tasuta ühistranporti vähendatud mahus, kuna pole ju sõitjaid ja nii hoiab ka sellelt kõvasti kokku. Eriti karmidest aegadest on pärit ütlus: pole inimest, pole probleemi.
Mis on aastaga, kui üks partei vahetus teisega, juhtunud, justnagu peegelpilt on ees? Ma ei taha kuulda valvevastaja ministri kommentaari kuis nad on aastaga ränka tööd teinud ja rohkem kui Reformierakond. Vaja on konkreetseid lahendusi Eestimaa inimeste muredele, millega nad oma valitsuse poole on pöördunud, valitsus peab teenima rahvast.
Maaelu kokku tõmbamisest võidab enim Tallinn, kes on tasuta ühistranspordiga meie elanikke linnastuma meelitanud. Ka väikeettevõtluse väljasuretamine maal jätab linnastumise valiku. Mõistan Keskerakonna soovi pidada tallinnastumist oma töövõiduks ‒ kõik tahavad kolida hästi juhitud pealinna. Aga ei taha kolida, poliitika sunnib selleks!
Aitab küll, koligem kõik maale! Kutsun üles maale kolima, hääletame jalgadega. Eestis pole regionaalpoliitikat peaaegu kunagi olnud, kuid teeme selle ise. Kolime maale, käime jala, ostame kaupa talupidajalt ning kogukonna peale saame kõik eluks vajaliku jagatud ja tehtud. Ise hakkamasaavate kogukondadena pole meil muret, et maksulaekumised vähenevad ja valitsusel pole midagi ümber jagada. Siis vaatame, ka see on reaalsus või ulme tänases maailmas?
MÄRT MEESAK, Vabaerakond
