|
|
Jõgeva aukodanike nimistusse lisandus linna 75. sünnipäeva aegu Jõgeva kultuurikeskuse juhataja ja folklooriseltsi Jõgevahe Pere eestvedaja Airi Rütteri nimi. Aukodaniku tiitel anti üle möödunud reedel kultuurikeskuses toimunud kontsertaktusel. Samas anti välja ka linna teenete- ja aumärgid. |
Airi Rütterile linna aukodaniku tiitli andmise algatas seltskond linnakodanikke, kelle hulgas oli ka linnavalitsuse töötajaid ja volikogu liikmeid. Vastavale toetuskirjale kogunes lõpuks 101 allkirja. Kirju, milles toetati Airi Rütteri aukodanikuks nimetamist, saabus ka mujalt Eestist: tema tuntus on ammu ületanud kodulinna piirid.
Eriti hästi teatakse teda naistetantsu ringkondades. Just tema ja ta mõttekaaslaste innuka tegevuse tulemusena on hakatud Jõgevat pidama Eesti naistetantsu pealinnaks ning tema eestvedamisel sai siin kaks aastat tagasi ära peetud ka esimene Eesti Naiste Tantsupidu. Kaugel pole Airi seisnud ka linna juhtimisest: ta on päris pikka aega olnud linnavolikogu liige ning peab seda ühiskondlikku ametit ka praegu.
Jõgevamaalane sai Airi Rütterist 1973. aasta juulis ehk peaaegu nelikümmend aastat tagasi. Esimesed neli aastat juhtis ta Laiuse kultuurielu, 1977. aastast on aga kultuuritööd teinud Jõgeva linnas, olles paljude siinsete kultuuritraditsioonide algataja.
“On päris tore, et aukodaniku tiitel anti mulle üle linna päevade ajal,” ütles Airi Rütter. “Olen linna päevade korraldustoimkonnas olnud kõigil neil aastatel, mil neid on korraldatud ning tehtud on seda juba alates 1986. aastast. Ma ei teagi Eestis teist väikelinna, kus nii järjekindlalt linna sünnipäeva tähistataks.”
Jõgeva käekäik on Airile ikka oluline olnud ning mitme aastakümne jooksul on ta näinud nii linna paremaid kui ka kehvemaid päevi. Kuulamata ei jätnud ta ka seda, mida räägiti möödunud reedel, mõni tund enne kontsertaktust sealsamas kultuurikeskuses peetud väikelinnade tulevikuseminaril.
Suur tunnustus
“Pisut võõrastav oli kuulata mujalt tulnute arvamust, et Jõgevat mujal Eestis suurt ei tunta ja et me peame endale eestvedajaid alles otsima hakkama. Kui meil eestvedajaid poleks, poleks meil enam sedasama kultuurikeskustki. Ning kindlasti ei püstitataks praegu kesklinna Jõgeva sünnipäevapidustuste tarvis pealava ega tuleks homme hommikul kell kuus kümme naist siia kohvi keetma, et seda paar tundi hiljem koos kultuurilise tervituskostiga eri linnaosadesse viia. Isegi Piibe maanteel liiklejatele on plaanis kohvi pakkuma minna. Ma ei usu, et Jõgeva neile märkamatuks jääb,” ütles Airi Rütter ning avaldas arvamust, et linna arendusideid oleks kasulikum ehk isekeskis arutada, sest mujalt tulnud võivad hakata mõnikord n-ö jalgratast leiutama.
Airi Rütteri mitmekülgset tegevust on ka varem esile tõstetud. Ta on pälvinud folkloorinõukogu CIOFF Estonia hõbemärgi (2005), Ullo Toomi nimelise rahvatantsualase preemia (2008), Jõgevamaa Kuldristi (2009), Jõgevamaa Kultuuripärli tiitli ja preemia (2011) ja Valgetähe V järgu teenetemärgi (2013).
Linna aukodaniku tiitli kohta ütles Airi Rütter, et see on suurim tunnustus, mis talle elu jooksul osaks saanud, või siis vähemasti niisama suur tunnustus, kui oli tänavu veebruaris presidendilt saadud teenetemärk. Airi meelest on see meeldiv, kui üks linn, üks kogukond sinu tehtut nii kõrgelt hindab.
“Ei tea, kas peaksin nüüd tänaval kuidagi teistmoodi kõndima ka hakkama,” ütles ta muiates.
Airi Rütter on kaheksas inimene, keda Jõgeva linn aukodaniku tiitliga on tunnustanud. 1988. aastal, linna 50. sünnipäeva ajal said selle tiitli Aleksander Oras, Vambola Asper, Johannes Nahkur ja Eino Veskis, 1998. aastal Asta Paeveer, 2003. aastal Valdeko Vadi ja 2009. aastal Ants Paju. Oras, Asper, Nahkur, Vadi ja Paju on nüüdseks meie hulgast juba lahkunud.
Teenetmärgid koolijuhtidele
Linna aastapäevaaktusel anti üle ka Jõgeva teenete- ehk vapimärgid. Teenetemärgi pälvisid kauaaegsed haridusjuhid Taisto Liivandi ja Jüri Toit. Viimane paraku aktusel viibida ei saanud, sest oli haigestunud.
Taisto Liivandi on töötanud Jõgeva gümnaasiumis 1988. aastast ja juhtinud seda direktorina 1989. aastast. Ta on erudeeritud ja laia silmaringiga koolijuht, kes on koos kolleegidega kujundanud Jõgeva gümnaasiumist maakonna tuntuima kooli.
Taisto Liivandi on olnud toetav meeskonnaliige Alo Mattiisenile pühendatud muusikapäevade ja Betti Alverile pühendatud luulepäevade korraldamisel. Need sündmused on aga kujundanud olulisel määral Jõgeva linna mainet. Taisto Liivandi on olnud viimased kakskümmend aastat Jõgeva linnavolikogu liige ning juhtinud aastaid volikogu haridus- ja kultuurikomisjoni.
Jüri Toit on töötanud Jõgeva ühisgümnaasiumis õpetajana alates 1984. ja direktorina alates 1990. aastast. Ta on olnud oma kollektiivi austav, innustav ja motiveeriv koolijuht. Tema ja ta kolleegide töö tulemusena on Jõgeva ühisgümnaasiumist saanud üks maakonna edukamaid koole.
Jüri Toidu juhtimisel on selles koolis õpetatud heal tasemel informaatikat, majandusõpetust ja autoõpetust ning suurendatud sellega koolilõpetajate väljavaateid tööturul. Samuti on koolis loodud tõhus hariduslike erivajadustega laste toetamise süsteem.
Jüri Toit kuulub Junior Achievement Eesti nõukotta ja on pälvinud selle organisatsiooni hõbemärgi majandusõpetuse edendamise eest koolis. Ta on olnud Jõgeva maakonna koolijuhtide eestvedaja ja kuulub praegu Eesti Koolijuhtide Ühenduse esindajatekogusse. Jüri Toit kuulub 2009. aastast Jõgeva linnavolikogu koosseisu ning on juhtinud ka volikogu rahanduskomisjoni.
Linna aastapäevaaktusel tunnustati veel tervet rida linlasi Jõgeva aumärkide ja aukirjadega. Linnajuhid tänasid ka tänavusi tublisid põhikooli- ja gümnaasiumilõpetajaid ning nende vanemaid.
JÕGEVA LINN TUNNUSTAS
Linna aukodanik — Airi Rütter
Linna teenete- ehk vapimärk
Taisto Liivandi
Jüri Toit
Linna aumärk
Silja Piir
Urve Mölder
Merike Katt
Maido Mägi
Evald Lepik
Linna aukiri
Helge Maripuu, Merge Ivask, Birgit Matson, Sirje Martin, Ene Sööt, Marko Saksing, Eve Viks, Juhan Surva, Tarmo Pügi, Jaan-Ivo Lukas, Tarvo Aas, Merike Siirak, Jaanus Sepp ja Valdur Hüdsi
i
RIINA MÄGI
