Raadiosaated, kus ka kuulajail telefonitsi sõna sekka öelda palutakse, on asjalikud ja inforikkad. Paraku on neil välja kujunenud oma tüütu “klientuur”, kes küll silmapilk telefonil numbrit valima asub, niipea kui küsimuse esitamiseks või arvamuse avaldamiseks võimalus antakse, asjaliku küsimuse või kommentaari asemel tuleb aga telefonitorust vaid virisevaid heietusi, kuidas just sõnasaanul käsitletavas eluvaldkonnas sante kogemusi on olnud.
Asjalikku teksti, mille toel probleemi arutamisega edasi minna, saatejuht sageli ei saagi, vaid peab kõne katkestama ja uue, loodetavasti mõistlikuma jutupartneri liinile püüdma. Positiivse erandina hakkas kõrva hiljuti kuuldud “Uudis +” Vikerraadios, kuhu kohe probleemi tõstatamise järel n-ö seinast seina arvamusavaldusi laekuma hakkas.
Nimelt võeti üles teema, kas viimasel ajal palju kõne all olnud naabrivalvesüsteemi ka laste kasvatamisel rakendada võiks. Näiteks nii, et kui naabritädi näeb poissi või plikat kahtlaselt aegsasti koolist laekumas või kuuleb, et kõrvalmajast või -korterist juba keskhommikust saati ka naabrilapse eakaaslaste hääli kuuldub, kas ta siis peaks lapsevanemale “koputama”, et lood kahtlased on.
Pisut õigust igaühel
“Igaüks kasvatagu oma lapsed ise,” müristas papi, kel hääle järgi otsustades endal sellised probleemid aastate taha jäänud. “Kui on lapsi, kellest vanemad ei hooli, siis tuleb omavalitsusametnikel lõpuks tööle hakata,” oli ta järeleandmatu.
“See on mitme otsaga probleem,” tunnistas pisut leebem naishääl. “Pole ju sugugi kindel, kas vanematele see meeldib, et ma nende lapse tegemistel silma peal hoian. Teise pere asjadesse sekkumine on ju üldiselt taunitav.” “Olgem normaalsed, lõpetagem nuhkimine,” oli järgmine meeskodanik konkreetne. Tema seisukoht oli, et kui eestlasele võimalus anda, pingutaks ta luuramise ja kaebamisega kindlasti üle.
Veel sai sõna vanaproua, kel olid kurvad kogemused omast käest võtta: vääriti käitunud lapse ema asunud oma võsukest kaitsma ja peapesu saanud hoopis liiga tähelepanelik naabrinaine.
Saate lõpupoole sõna võtnud, hääle järgi otsustades nooremal naisel olid ilmselt olemas nii kooliealised lapsed kui vastav elukogemus. Ta soovitas probleemile läheneda ka sellest küljest, et kooliajal praktiliselt hommikust õhtuni omapead olev laps või lapseohtu teismeline vajab lisaks valvamisele-jälgimisele teinekord ka abi. “Ei ole ju hea, kui laps maailmas nii üksinda on, kui ümberringi on inimesed,” oli pereema seisukoht.
Tõepoolest, võib ju juhtuda, et pärast koolitunde üksi kodus tegutseja noaga sõrme lõikab, pliidilt kõrvetada saab või näiteks sellepärast kahtlaselt vara koju tuleb, et tal koolis paha hakkas. Oleks ju nii turvaline, kui on olemas naabritädi või -onu, kelle juurde kurtma minna tihkaks või kes ise heatahtlikult pärima tuleks, kas ehk midagi juhtunud on.
Nii palju, kui on erinevaid inimesi, …
… on ka arvamusi, ja selle vastu me ei saa. On tõepoolest igaühe isiklik asi, kui hästi ta oma naabreid tunneb või kui tihedalt nendega läbi käib. Kui ikka tuleb ette, et töölt tulnud lapsevanem kogu kortermaja püstakut oma võsukeste peale hüsteeriliselt karjudes pool tundi stressis hoiab, siis tuleb see sekkumata ära kannatada, sest tegemist on teise pere siseeluga. Tark on lihtsalt meeles pidada, et neid lapsi on mõttekas nende ja oma vaimse tervise huvides vajadusel ise pisut keelata, mitte kaebama joosta. Aga kui mõnest toast ängistavalt kaua meeleheitlikku nuttu kostab ja võib arvata, et täiskasvanuid seal kodus pole, siis ütleb süda, et tuleb minna uurima, mis mureks. Teinekord aitab isegi kellelegi kurtmine maha rahuneda, kui mõni hinnaline asi kaotsi läinud või ema kahtlaselt kaua ära on.
Paljud eestlased elaksid meelsasti paigas, kus kõik olmemugavused olemas, puhas loodus ümberringi ja naabrid vähemalt kilomeetri kaugusel, kuid kahjuks on see võimalik vähestel.
Tahame või ei — inimesed meie ümber on isiksused oma vooruste ja puudustega. Ja nii on suhtedki naabrite vahel just sellised, nagu nad kellegagi sobivad ja võimalikud.
Kampaaniaga kõiki asju ära ei korralda. Sellest, kas vahetate naabriga koogiretsepte, käite koos grillimas või poetate kohtudes vaid napi “tere”, sõltub seegi, kas puhute naabrilapse haiget saanud sõrmele ja söandate seinatagusele või üleaedsele hilisõhtul suvilasse helistada, kui tema korterist mööblit välja tassitakse. Või peate seda nuhkimiseks ja eraellu sekkumiseks.
iii
KAIE NÕLVAK
