Jõgevamaa linna- ja vallavolikogude esimehed, linnapead-vallavanemad, linna-ja vallasekretärid ja maavalitsuse esindus osales haldusreformi teemalisel koolitusel siseministeeriumis ja Helsingis Soome Omavalitsuste Liidus.
Omavalitsusjuhtide kinnitusel arendavad õppepäevad silmaringi. Ühtlasi ollakse seisukohal, et praeguse valitsuskoalitsiooni poolt pakutav toetusraha omavalitsuste vabatahtlikul liitumisel pole ainus stiimul, mille põhjal linnad ja vallad hakkaksid ühinemist ette valmistama. Eelistusteks liitumisprotessi läbiviimisel peetakse tõmbekeskuse olemasolu ja kvaliteetse avaliku teenuse püsimajäämist ning arendamist piirkondades. Koolitusreisi korraldas Jõgeva maavalitsus koostöös Jõgevamaa Omavalitsuste Liiduga.
Jõgeva maavanem Viktor Svjatõšev ütles, et kahepäevasel koolitusel saadi haldusreformi ja riigireformiga seonduvat infot siseministeeriumist ja tutvuti Soome Omavalitsuste Liidu tööga.
“Riigiministri Arto Aasa ettekanne kestis talle esitatud küsimuste tõttu kavandatust pikemalt. Põhiliselt tunti huvi, mis omavalitsuste liitumisel paremaks muutub ja kas mitme nõrga omavalitsuse ühinemisel moodustuv haldusüksus on ikka majanduslikult ja sotsiaalselt tugevam.” Tabivere vallasekretär Endla Suvi nimetas oluliseks võimalust kuulda otseallikast valitsuse kavandatava haldusreformi kohta.
Lisaks liitumistoetusele ka teised ootused
“Maavanematel pole küll praegu ülesandeid sekkuda omavalitsuste liitumisprotessi. Ise olen aga arvamusel, et omavalitsustel oleks mõistlik liituda vabatahtlikult ja kohalike elanike huve arvesse võttes ning saada boonus, milleks on liitumistoetus 100 eurot elaniku kohta. Mõistlik on liitumisprotsess eelnevalt põhjalikult läbi mõelda. Sunniviisiline liitumine alates aastast 2018 võib omavalitsustele osutuda märksa ebameeldivamaks,” ütles Viktor Svjatõšev.
“Liitumistoetus võimaldab kindlasti mõne hädavajaliku asja korda teha, kuid me ei loe seda väga suureks stiimuliks. Praegu ei ole selge, milliseks kujuneb kohalike omavalitsuste tulubaas ja kindlus selles osas, et omavalitsustele riigilt antavad ülesanded riigi poolt ka täies mahus rahastatakse,” ütles Jõgeva vallavanem, Jõgevamaa Omavalitsuste Liidu juhatuse esimees Enn Kurg.
“Vababatahtliku ühinemise kahekordne stiimul on muidugi positiivne. Vallaga ühinedes saaksime ligi miljon eurot toetust. Samas tuleb minu hinnangul arvestada, et kolmandik kuni pool sellest summast kulub reformile. Pigem oleks siiski vajalik taastada majanduskriisi eelne omavalitsuste tulubaas,” märkis Jõgeva linnapea Aare Olgo. Tema sõnul on Jõgeva linnavalitsus seda meelt, et Jõgeva linn ja vald peaksid liituma. “Jõgeva linn ja vald on sisuliselt üks keha, kui sundreformiga poogitakse meile külge veel pool maakonda, siis see küll vajalik pole.”
Saare vallavanem Hannes Soosaar peab samuti oluliseks, et rahastamisküsimused ja omavalitsuste ülesanded põhjalikumalt selgeks saaksid. “Olen seisukohal, et aasta vältel pole mõtet ühineda, sest hetkel ei ole nimetatud märksõnad selged. Ma ei pea mõistlikuks mitut ühinemist, kus ühinetakse korra ära ja siis selgub, et on vaja korra veel kellgagi ühineda, kuna esimene ühinemine ei andnud tulemusi.”
Põltsamaa vallavanem ja maakonna omavalitsuste liidu aseesimees Toivo Tõnson märkis, et vaid rahalise kompensatsiooni kahekordistamine pole ainus stiimul, mille pärast ühineda. “Ühinemine on piirkonna tulevikku vaatava arengu seisukohalt nii oluline samm. Ootaks riigi valmisolekut pakkuda regionaalpoliitilisi lahendusi, et haldusreform koos riigipoolsete meetmetega peataks rahva lahkumise maalt.”
“Halb näide on, et varsti pole Põltsamaal enam ühegi panga esindust, kus inimesed saaksid nõu ja konsultatsioone rahanduse teemadel.”
Ettepanek ühinemist põhjalikumalt uurida
Torma vallavolikogu esimehe Ülvi Noole sõnul on kõige olulisem, et ühinemise tagajärjel moodustatav omavalitsusüksus peab tagama valla või linna elanikele avalike teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi vähemalt samal tasemel, mis oli enne ühinemist. Noole sõnul oleks vaja teha omavalitsuste ühinemise teemaline uuring, et selgitada välja ühe või mitme naabriga ühinemise või eraldi eksisteerimise võimalikud mõjud piirkonna arengule. “Uuringu abil saavad omavalitsused mitmesugust informatsiooni, poolt- ja vastuargumente, et otsustada, kas ühineda või mitte.
Vabatahtlik ühinemine annab sellest protsessist huvitatud omavalitsustele kõik eeldused ja võimalused läbi arutada ja jõuda konsensuseni. See protsess võtab aga enamasti aastaid. Oma arvamusi ja lahendusi ei saa kujundada, omamata analüüsi tulemusi ja pidamata rahvaga nõu. Igal lahendusel on tugevad ja nõrgad küljed, mida ka riik peaks haldusreformi teemalisel selgitustööl selgepiirilisemalt esile tooma,” rääkis Ülvi Nool.
Aare Olgo sõnul selgus ministri ja tema meeskonnaliikmete jutust, et haldusreforni käsitlev seadus võtakse vastu 2016. aasta juulis. “Oleme haldusreformi teemat ka teiste vallasekretäridega arutanud. Kohati tundub, et reformi tahetakse teha reformi pärast ja selle kasu elanikele on keeruline välja tuua.Võin öelda, et meie valdades pole tänavalapsi ja kodutuid. See on suurte linnade probleem. Tekib küsimus, milline omavalitsus siis selles osas haldussuutmatu on, ” ütles Endla Suvi. “Räägitakse, et võimaliku sundliitmise korral on lihtne piire tõmmata. Kui hakati maareformi läbi viima, siis pidi see ka viie aastaga tehtud saama. Nüüd on kakskümmend aastat möödas, kuid reform ikka veel lõpetamata,” lisas ta.
Soomes tutvusid jõgevamaalased sealse omavalitsusliidu tegevusega. “Põhjapoolses naaberriigis ühendabki üks omavalitsusliit kõiki 317 omavalitsust. Mõttevahetusel saime ülevaate riigireformi läbiviimisest ja omavalitsuste arvu vähenemisest Soomes viimase kümne aasta vältel. Paljude omavalitsuste elanike arv on Soomes jäänud viie tuhande piiresse. Põhiliselt on Soomeski omavalitsuste ühinemine toimunud vabatahtlikult. Omavalitsusliidul oli teoksil ettepanekute läbiarutamine üleriigilise koalitsioonilepingu jaoks. Soome riigivõimule on omavalitsusliidu arvamused väga olulised,” rääkis Svjatõšev.
JAAN LUKAS
