Statistikaameti tööjõu-uuringu andmetel oli 2014. aastal viimase kümne aasta jooksul mõnda aega välismaal töötanud ja seejärel Eestisse tagasi tulnuid 15-64aastasi 68 500. Kõige rohkem oli välismaal töötanuid 25–34aastaste hulgas.
Enamik meist teab kedagi, kes töötab või on töötanud välismaal. Välismaale tööle siirdumisel on alati küsimuseks, kas kolida sinna elama või eelistada pendelrännet. Mõlemat varianti eelistanuid jätkub ning tihtilugu on piiriülese pendelrändega alanud töötamine lõppenud pere kolimisega välismaale. Võõrsile elama ja tööle suundutakse mitmetel põhjustel. Eraldi saab käsitleda sõja või genotsiidi eest põgenejaid, kuid n-ö tavaolukorras on põhjused üsnagi püsivad: kes tahab uusi kogemusi, kes teeb karjääri, kes tahab õppida keelt ning leidub rohkelt ka neid, kelle jaoks on peamine põhjus pereliikmele järgnemine. Igasuguse rände (sh töörände) kõige suuremaks tõukejõuks on majanduslikud põhjused, mis võivad arvesse tulla ka sõjapõgenike puhul, kes kalduvad võimalusel eelistama riike, kus majanduslikud võimalused on paremad.
Õnneks Eestis sõda ei ole, kuid sellest hoolimata jätkub nii välismaale tööle siirdumine kui ka sinna lõplikult elama asumine. 2014. aastal asus Eestist välismaale elama üle 4500 inimese ning sama aasta igas kvartalis töötas välismaal, kuid omas püsielukohta Eestis üle 20 000 inimese.
Kuigi tagasitulijaid on vähem kui äraminejaid, on neid arvestataval määral. Sellest annab märku kasvõi tõsiasi, et Eesti kodakondsusega inimeste osatähtsus sisserändajate seas on tublisti üle poole – 2014. aastal oli ligi 4000 sisserändajast enam kui 2500 Eesti kodakondsusega.
Info kodakondsuse kohta ei anna aga pilti sellest, kui paljud on välismaal elades seal ka tööl käinud. Samas ei ole põhjust eeldada, et enamik parimas tööeas inimestest pole välismaal elades töötanud. Eesti tööjõu-uuringu 2014. aastal välismaal elamist ja töötamist puudutavad andmed ei ole küll otseselt seotud tagasirände numbritega, kuna paljud inimesed, kes elasid ja töötasid enamiku ajast välismaal, omasid siiski veel püsielukohta Eestis. Siiski annab Eesti tööjõu-uuring ülevaate viimase kümne aasta jooksul välismaal elanute ja töötanute kohta.
Välismaal elanud ja töötanud mehi kaks korda rohkem kui naisi. Sellel on tõenäoliselt kaks põhjust. Esiteks on naistel välismaale elama ja tööle minnes suurem tõenäosus sinna ka jääda. Teiseks on meeste seas oluliselt rohkem töö pärast riikide vahel pendeldajaid. Paljud uuringus osalenud mehed, kelle registreeritud elukoht oli Eesti, võisid märkida, et töötavad ja ka elavad välismaal.
Kas välismaal töötajad erinevad rahvuseti? Tuleb välja, et mitte eriti. Numbriliselt oli eestlasi küll rohkem kui mitte-eestlasi, kuid eestlased on ju ka kodumaal arvulises ülekaalus. Eestlastest oli välismaal elanud ja töötanud kaheksa protsenti ning mitte-eestlastest 7,6 protsenti.
SIIM KRUSELL, statistikaameti peaanalüütik
