Räägitakse, et pool internetti koosneb kassipiltidest. Vähe sellest: pehmetel käppadel ja vaikselt nurrudes on kassid hiilinud ka kunstisaalidesse. Jõgeval Betti Alveri muuseumis avati möödunud teisipäeval Marika Tali joonistuste ja maalide näitus, kus kassid ja kaslased on olulised tegelased.
Marika Tali näitus kannab pealkirja “Kes hammustab, see armastab”. Autori sõnul iseloomustab see ütlus kasse väga hästi. Ka siis, kui kassi ja tema peremehe või -naise vahel valitsevad ülimalt soojad suhted, saab teine aeg-ajalt esimese küüsi-hambaid tunda. Aga kes siis kallile kiisumiisule seda pahaks paneb!
Marika Tali näitusel saab näha akrüül- ja õlimaale, aga ka graafilisi lehti meenutavaid segatehnikas töid. Formaadilt on tööd samuti väga erinevad. Ning kujutatud kaslaste hulgas on nii kodulemmikuid kui ka suuri kiskjaid.
“Varem maalisin, jah, ainult kodukasse, aga nüüd lähevad “kiisud” mu piltidel aina suuremaks ja metsikumaks,” tõdes Marika Tali.
Tema väikeseformaadilistel õli- ja akrüülmaalidel võib enamasti näha kodukasse. Tõsi, tõu ja iseloomu poolest on see seltskond üsna kirju. Kes pilte lähemalt uurib, saab aru, et kunstnik huvitub tõsiselt idamaistest kassitõugudest.
Suureformaadilistel mustvalgetel töödel on enamasti tegelasteks juba märksa suuremad kaslased, aga koos nendega tihti ka naised, keda kunstnik on kujutanud nii, nagu loodus nad loonud. Nii inimeste kui ka kasside-kaslaste puhul on huvitav jälgida nende kehakeelt.
Suured mustvalged tööd on isikupärases segatehnikas.
“Varem maalisin valdavalt õli- ja akrüülvärvidega, tušši kasutasin vaid kavandite tegemiseks,” ütles Marika Tali. “Selle näituse töid luues läksin teist teed ja otsustasin proovida, kuidas tušš suure formaadi peal töötab. See kujunes põnevaks avastusretkeks: üks töö viis teiseni ning iga kord avastasin enda jaoks mõne uue nipi.”
Kui akvarellitehnikat viljeldes eksimisruumi praktiliselt pole, siis tušiga õhukeste kihtidena maalides annab Marika Tali sõnul siiski väikseid parandusi teha. Aga tušimaalideks ta oma mustvalgeid töid ei nimeta, sest koos tušiga kasutab ta grafiiti ja sütt, samuti uudseid akrüül- ja tindipliiatsid. Nii et kokku on see ikkagi segatehnika.
“Mulle meeldib üldse eri materjalidega mängida. Õli ja akrüüliga maalides võtan näiteks vahel appi ka guašid, sest mulle meeldib nende tekitatud tuhm pind,” selgitas Marika Tali.
Kass vabastab
Kui ta hakkab looma uut naise ja kassiga kompositsiooni, alustab ta tavaliselt kassist.
“Kassi joonistamine või maalimine on minu jaoks n-ö mugavustsooni kuuluv ja vabastav tegevus. Pärast seda võib julgelt ka millegi muu kallale asuda,” kinnitas Marika Tali.
Tema sõnul arvavad paljud, et kassid pole tõsise kunsti teema. Marika usub siiski, et kui leida kassiteemale huvitav lahendus, sünnib kunst, mitte kitš.
Ühelt Marika näitusetöölt vastu vaatava inimese kohta ütles Betti Alveri muuseumi juhataja Toomas Muru, et tema näeb selles isikus androgüünsust. Androgüün on teatavasti meesnaine.
“Tegelikult on see ikka naine, aga tänapäevane enesekindel, iseteadlik ja võimukas naine ja see väljendub ka tema välimuses,” selgitas Marika Tali. “Tegelikult ei pea ma aga sooliste tunnuste järgi lahterdamist üldse väga oluliseks. Ka androgüünne inimene võib väga ilus olla. Tänapäeva naises toimubki ju tihti raske, aga samas huvitav siseheitlus: ta ei saa oma naiselikkust n-ö üle võlli lasta, aga ta ei saa seda ka liialt maha suruda, sest see hakkaks tema isiksust pärssima.”
Toomas Muru leidis selles väites kooskõla Betti Alveri mõtete ja olemusega. Ühest küljest oli Alver väga naiselik naine, kelle südamele ja käele oli noorpõlves rohkesti pretendente, teisalt ei sallinud ta, kui luulet jagati mees- ja naisluuleks. Tema arvates sai rääkida ainult heast ja halvast luulest.
Marika Tali näituse avamisel viibisid peale täiskasvanud kunstihuviliste rühm Jõgeva kunstikooli õpilasi. Marika Tali, kelle lapsepõlv möödus Rannus ja kes keskkooli lõpetas Rõngus, märkis, et temal maalapsena puudus kunstikoolis õppimise võimalus. Jõgeva noortele kunstihuvilistele pani ta südamele, et nad õpiksid ja omandaksid oskusi, aga ei võtaks koolist saadavat ka liiga tõsiselt, sest mõnikord võib looming koolitarkuse taha takerduda.
Õnnelikem päev
Marika Tali ise asus pärast keskkooli õppima Tartu ülikooli maaliosakonda, mis nüüdseks suletud. See oli tema jaoks pea ees tundmatusse kohta hüppamine, aga maaliosakonda sisse saamise päeva pidas ta oma elu kõige õnnelikumaks päevaks. Peab tegelikult praegugi, sest ilma kunstita ei oskaks ta enam kuidagi elada.
“Tegelikult on mul kunst ilmselt juba geenides. Mu vanaisa oli iseõppijast maalija ja üks tema maal rippus meie kodus seinal. Olen seda vaadates üles kasvanud,” tõdes Marika Tali.
Betti Alveri muuseumis üleval olev on tema kolmas isikunäitus. Jõgevale tõi ta oma taiesed muuseumi juhataja Toomas Muru ja varahoidja Heli Järve kutsel.
“Marika kassimaale nägime esimest korda mulluste Tartu Supilinna päevade ajal ja need võlusid meid oma eheduse ja dünaamikaga,” ütles Toomas Muru.
Jõgeva näitusele püüdis Marika Tali oma taiesed nii üles panna, et nende vahel dialoog tekiks. Kas see õnnestus, jääb iga vaataja enda otsustada.
Jõgeval avatu on Marika Tali kolmas isikunäitus. Väga produktiivne ta praegu maalijana pole, sest tal on kodus kaks väikest last.
“Olengi alati maalinud kas muu töö, õppimise või laste kasvatamise kõrvalt. Kui kunst oleks minu põhitöö ja ainus elatusallikas, ei mõjuks see mulle hästi. Rahateenimise kohustus tekitaks pinget, stressi ja paneks loomingulisuse lukku,” sõnas Marika Tali ja lisas, et tema elukaaslane toetab tema tegemisi väga. Kui lapsed veidi suuremaks saavad, on kunstnikul plaanis aga ettevõtjaks hakata. Mis äri ta kavatseb ajama hakata, ei ole mõistlik siinkohal reeta, aga niipalju võib öelda küll, et mängus on taas kassid ja loovus.
“Ma pole kõige enesekindlam inimene, aga mu looming teeb mu paremaks ja julgemaks,” kinnitas Marika Tali.
Otse loomulikult on tal kodus rohkem kui üks kass. Õigupoolest on neid koguni neli. Ja neile lisaks suur Saksa lambakoer. Ainult et viimast pole ta veel maalida proovinud. Kassidega seotud ideed ei lõpe tal aga kunagi otsa – neid on tal enda sõnul lõputult.
Näitus “Kes hammustab, see armastab” jääb Betti Alveri muuseumis avatuks septembri lõpuni. Näitust toetas Eesti Kultuurkapitali Jõgevamaa ekspertgrupp.
RIINA MÄGI
