Varem Tallinnas muusikaõpetajana töötanud ja Eesti Raadio segakooris laulnud, praegu aga Pala vallas Ranna külas elav Aili Tennosaar hakkas tänavu suvel juhendama Ranna rahvamaja naisansamblit Ranna Kajakad. Ansambel on selgeks õppinud ka ühe Kodavere murdes regilaulu.
Konservatooriumi muusikapedagoogina lõpetanud Aili Tennosaart kutsus naisansamblit juhendama Ranna kandi seltsielu üks eestvedajaid Eha Veskimets.
“Ansamblis, mis sai nime Peipsi järve ääres populaarsete lindude järgi, laulab üheksa naist. Meie esimene esinemine oli Lümati küla jaaniõhtul. Oleme laulnud ka meie hea sõbra, soomlannast estofiili Marja Korpimäki sünnipäeval, samuti Raatvere, Sääritsa ja Kokora kodukandipäevadel,” rääkis juhendaja.
Projektipõhine ansambel
“Ranna Kajakad” on projektipõhine ansambel, mis tuleb rõõmuga esinema, kui kutsutakse,” lisas Tennosaar, kelle sõnul on Kodavere murdes laul naistega kamba peale lihtsalt sellesse keelde „väänatud”. Murdekeele põhjalikumaks tundmaõppimiseks peab juhendaja kinnitusel veel väga palju tööd tegema.
„Meie koduvalla üks paremaid murdekeele tundjaid Evi Treial on öeldud, et ükskõik, kuidas keegi murret räägib, peaasi, et ta seda teeb, sest nii jääb see rahvakultuurivara püsima ka tulevikuks. Paistab, et siin käändub ja pöördub ka iga sõna isemoodi,” nentis lausus Aili Tennosaar, kes on ise sündinud Kesk-Eestis Türi lähedal.
Alatskivil juhendab Aili Tennosaar segaansamblit ja töötab sealses lasteaias muusikaõpetajana. “Töö lasteaias vajab veel sisseelamist. Rõõmustab, kui vanemad räägivad, et nende lapsed on ka kodus palju laulma hakanud.”
Maaeluga harjunud
“2004. aastal suri mu abikaasa Kalmer Tennosaar, kellega elasime kakskümmend kaks aastat koos. Mõne aja pärast abiellus ka tütar ja jäin päris üksi. Saatus tõi minu ellu mehe Peipsi äärest, kes pakkus mulle tuge, südant ja sõprust. Nii sattusin Ranna külla. Esimesel proovipäeval Alatskivi segaansambliga tutvustasin end ja pärast veidi harjutamist ütlesin, et nüüd algab “pressikonverents“, kus võib igasuguseid küsimusi esitada. Küsimusi aga ei tulnud. Lauljad hakkasid hoopis sõbralikult naerma ja ütlesid, et me saime juba kõik teada,” rääkis Aili Tennosaar uude ellu ja töökohta sisseelamisest.
Maaeluga harjuda polnud Aili Tennosaarel enda sõnul eriti vajagi, sest ka tema lapsepõlv möödus maal. “Mul on selged kõik maatööd. Tunnen rõõmu lillepeenarde harimisest ja teisteski töödest, mis koduaias vajalikud. Kui aga linnas teed peamiselt seda, mida tahad, siis maal tuleb arvestada loodusega, mida on vaja tunda.”
iii
JAAN LUKAS
