Ahvenamaal aeg seisab

 

 

Möödunud reedel avati Jõgeva linnaraamatukogus Gennadi Lapini isikunäitus “Ahvenamaa värvid”, mis viib vaataja mõnusale matkale mööda Kökari saari.

Jõgeva akvarellist ja akvarelligalerii Kala omanik Gennadi Lapin on Ahvenamaal käinud nii palju kordi, et tal endalgi läheb lugemine sassi. Kõige sagedamini ongi ta maalinud just Kökari saartel. Seal tunnevad teda juba paljud nägupidi ja vaatavad umbes sellise näoga, et “ahhaa, see pintsliga tüüp on jälle kohal”.

Möödunud aasta juuli algul veetis Gennadi taas viis päeva tuttavas paigas, ööbides, nagu ta ise ütles, tuhande tärni hotellis. Nii nimetab ta telki: kui öösel telgiuksest välja vaatad, siis näed ju tuhandet tärni ehk tähte taevas. Telk ja matkavarustus seisid tal kogu aeg ühel ja samal laagriplatsil ning sealt võttis ta iga päev, väike seljakott seljas, ette maalimisretki.

“Ahvenamaal ei pea telgi ja telki jäänud asjade pärast kunagi muretsema: kui õhtul tagasi tuled, on alati kõik alles,” ütles Gennadi Lapin. “Ainsad vargad on seal kajakad: need ootavad kogu aeg parajat hetke, et sinu tagant mõni toidupala näpata. Neil on isegi oma strateegia: paar-kolm lindu tõmbavad oma kraaksatustega su tähelepanu endale ning siis tuleb neljas ja haarab su võileiva noka vahele. Saak pistetakse üheskoos pintslisse.”

Kajakatest on näitusel üsna mitu pilti. Aga neist ei õhku küll viha “vastikute varganägude” vastu, vaid pigem on linde vaadatud humoristi või psühholoogi pilguga. Kajakapiltide nimed – “Uurija”, “Vaatlejad”, “Mediteerijad” jne – räägivad iseenda eest.

Lisaks kajakatele võib piltidel näha Karlby küla vaateid väikeste majakeste ja võrgukuuridega, kaljusid, merd, taevast ja isegi fragmenti vikerkaarest.

Omamoodi matkapäevik

“Seekordsed pildid ongi rohkem fragmendid, suuri panoraamseid plaane ma pigem vältisin,” sõnas Gennadi Lapin. “Tööde formaat on mul ka seekord väiksem kui tavaliselt. Kokku moodustavad 21 pilti justkui matkapäeviku.”

See, et Lapini töödes on varasemast rohkem värvi, torkas tema pastelse koloriidi ja õhulisusega harjunud vaatajatele kohe silma.

“Kui näituse pealkirjaks sai pandud “Ahvenamaa värvid”, siis tuli ju hoolitseda selle eest, et värve oleks. Ja kui õues on kõik niigi hall, siis võiks vähemalt näituselgi värve olla,” põhjendas Gennadi Lapin.

Ahvenamaal ringiuitamisest ja maalimisest ei saa akvarellistil tema enda sõnul kunagi isu täis. See on tema jaoks väga hingelähedane koht.

“Varem seal eestlasi väga palju ei käinud, aga viimastel Ahvenamaa-retkedel olen alati mõnd kaasmaalast kohanud. Eriti suureks läksid mu silmad siis, kui mulle 2010. aasta suvel Karlbys nurga tagant peaaegu terve Jõgeva linnaraamatukogu kollektiiv vastu jalutas: selgus, et raamatukogurahva ühine suvereis oli otsustatud ka just Ahvenamaale teha.”

Ahvenamaa-tüdimust ei tule Gennadi Lapinile sellepärast, et iga kord on see justkui uus paik: värvid on teised, valgus teine. Samas oli ta kahel käel nõus näituse avamisel Jõgeva abilinnapea Raivo Meituse suust kuulduga. Viimane ütles, et Ahvenamaal aeg justkui seisaks. N-ö elulistes asjades seisabki.

“Mõni uus reklaam ehk pannakse kusagile püsti, aga muidu on, kui järgmisel korral lähed, ikka kõik vanaviisi. Ja see ongi mõnus. Tunnen end Ahvenamaal umbes nii nagu lapsepõlves vanaema talus,” võrdles Gennadi Lapin.

Jätkuvalt kõrgvormis

Viimasel ajal on temast rohkem juttu olnud kui galeristist-näitusekorraldajast, akvarelliõpetajast või hoopis raamatuillustraatorist, ent möödunud reedel avatud isikunäitus annab tunnistust sellest, et ta on ka akvarellistina jätkuvalt kõrgvormis. Ent ta on saanud viimasel ajal rõõmustada ka õpilaste edusammude üle. Narvalanna Irina Jugolainen, kes mitmel aastal Jõgeval Lapini juures koolitusel käis, sai hiljutisel Peterburi akvarellibiennaalil maastikumaali kategoorias kolmanda koha diplomi, kusjuures biennaali žürii koosnes vägagi autoriteetsetest spetsialistidest.

Gennadi Lapini näituse avamise järel suundus rahvas linnaraamatukogu laste lugemissaali, kus pakkusid mõnusat muusikalist külakosti kitarristid Mai ja Ain Agan. Mõlemal oli põhjust Jõgeval viibides vanu aegu meenutada. Ain Agan käis omal ajal sünnilinnast Mustveest Jõgevale muusikakooli ning on pika karjääri jooksul koostööd teinud nii mõnegi siit pärit muusikuga, Raul Vaigla, Ants Laigi ja Aivar Mihkelsoniga näiteks. Mai Agan, kes siis oli veel Mai Jõgi, võitis aga 2004. aastal Saare noorte huvikooli segaansambli koosseisus Alo Mattiisenile pühendatud muusikapäevade peapreemia.

 

RIINA MÄGI

blog comments powered by Disqus