Kalendrisügis on käes ja ehkki ilm praegu veel soe, tuleb külmade tulekuks valmis olla. Kellel kütteseadmed igapidi korras, võib muidugi julgelt talvele vastu minna, kel aga ahi või pliit parandamist ning korsten ja suitsukäigud tahmast puhastamist tahavad, tuleks kiirustada.
“Paar viimast talve on meil küll üsna leebed olnud, aga kui eeloleval talvel kõvemat pakast peaks tulema, hakatakse ka ahje kõvemini kütma ja halvemal juhul üle kütma. Ning kui korsten ja suitsukäigud puhastamata on jäänud, tekib tahmapõlengu oht,” ütles Päästeameti Lõuna päästekeskuse ohutusjärelevalve büroo juhtivinspektor Arvo Jõgiste.
Tema kolleegilt, sama büroo peainspektorilt menetluse alal Roman Abubikirovilt saadud andmetel leidis Jõgevamaal ajavahemikul 2016. aasta septembrist 2017. aasta augustini aset üheksa tahmapõlengut. Enamasti on põhjuseks kütteseadmete ebapiisav hooldus, aga mõnikord ka valed kütmisvõtted.
“Ühes majapidamises, kus tahmapõleng puhkes, oli korstnapühkija käinud küll vähem kui aasta tagasi ning teinud oma töö korralikult, ent korsten oli ikkagi juba ohtlikult tahma täis minna jõudnud, sest majaomanikul oli kombeks kütta ahju enam-vähem kinnise siibriga. Ta õigustas end, öeldes: “Aga ma olen ju elu aeg nii kütnud.” Ent paraku tähendab see seda, et ta on kogu aeg valesti kütnud,” sõnas Arvo Jõgiste ja lisas, et kui hapniku juurdevool on poolsuletud siibri tõttu väike, siis puud ahjus ei põle korralikult, vaid tossavad. Ning sellises olukorras tekib rohkesti tahma.
“Puud peavad võimalikult intensiivselt põlema ja oma soojuse ahjus olevatele salvestitele üle andma,” kinnitas Arvo Jõgiste.
Tema sõnul on oluline ka see, millega kütta. Niiskete puudega küttes tekib samuti rohkesti tahma.
Üheksa tahmapõlengut aastas on ühest küljest palju, teisest küljest on seda siiski oluliselt vähem, kui oli veel mõni aeg tagasi.
“Selle taga, et tahmapõlenguid vähemaks on jäänud, on kindlasti meie maakonna territooriumil tegutsevate korstnapühkijate hea töö,” arvas Arvo Jõgiste. “Korstnapühkijaid on ka jõudsalt juurde tulnud. Kui kümmekond aastat tagasi oli meil ainult üks kutsetunnistusega korstnapühkija, siis nüüd on neid üle kümne.”
Tulekahju ennetajad
Tõsi, seaduse järgi tohib üksikelamus, suvilas, aiamajas, taluhoones ja väikeehitises ahju, kaminat, pliiti, korstnat ja ühenduslõõri puhastada isik, kes korstnapühkija kutsetunnistust ei oma, ent korra iga viie aasta tagant tuleb see töö siiski ära teha lasta kutsetunnistusega korstnapühkijal. Asjatundja tasub kutsuda juba sellepärast, et tema võib avastada küttesüsteemis puudused, mida omanik ise märganud pole või mida pole osanud ohtlikuks pidada.
Kui korstnapühkija avastab, et küttesüsteem vajab remonti, saab ta mõne lihtsama vea parandamisega tavaliselt ise hakkama, suuremate paranduste jaoks tuleb siiski kutsuda pottsepp.
Nagu korstnapühkijat, nii võib ka pottseppa Arvo Jõgiste sõnul tulekahju ennetajaks nimetada: kui ta oma töö korralikult teeb, on kütteseadmed korras ja tuleohtu pole. Ja nagu korstnapühkijat, nii tuleb ka pottseppa kutsudes jälgida, et meistrimehel oleks ette näidata kutsetunnistus. Eriti oluline on see siis, kui on vaja ehitada uus kütteseade: viis aastat tagasi hakkas nimelt Eestis kehtima reegel, et majandustegevusena võib kütteseadet ehitada või paigaldada vaid vastavat kutsetunnistust omav pottsepp.
Lõuna päästekeskuse ohutuskontrolli büroo nõuniku Margo Lempu sõnul tuleb majaomanikul, kes oma koju uut kütteseadet soovib, minna kõigepealt kohaliku omavalitsuse vastava ametniku (tavaliselt ehitusspetsialisti) juurde minna: tema annab välja hoonele ja omaniku plaanidele vastavad tingimused. Seejärel tuleb leida kutsetunnistust ja vajalikku kutsetaset omav pottsepp, kes kütteseade valmis ehitaks.
“Kutsetaset 3 omav pottsepp võib töötada ainult kõrgema kutsetasemega pottsepa juhendamisel, kutsetaset 4 omav pottsepp võib töötada iseseisvalt ja juhendada teisi ning kutsetaset 5 omav pottsepp võib lisaks iseseisvalt töötamisele ja teiste juhendamisele anda hinnangu ka varem valminud kütteseadmetele,” selgitas Margo Lempu.
Annab garantii
Kui pottsepp leitud, tuleb koos arutada, milline oleks tellija soove, hoone konstruktsioone, energiavajadust ja ohutust parimal viisil arvestav kütteseade. Kui on kohustus koostada ka ehitusprojekt, tuleb kaasata projekteerija. Kui ahi on valmis, peab omanik saama kinnituse, et kütteseade vastav ootustele ja nõuetele. Selleks teeb pottsepp reeglina esimese kütmise ise. Ta annab tellijale üle ka ehitusdokumentatsiooni, hooldus- ja kasutusjuhendid ning ahjupassi.
“Nagu paljudele poest ostetud kaupadele kehtib tootja antud garantii, nii annab ka kutsetunnistusega pottsepp enda ehitatud kütteseadmele garantii,” ütles Arvo Jõgiste. “Siis ei juhtu nii, nagu ühel eakal mehel aastaid tagasi juhtus, et uus ahi soojaks ei läinud, aga aru pärida või kahjutasu nõuda polnud ka kelleltki, sest ühtegi kirjalikku dokumenti pottsepast maha ei jäänud. Majaomanik polnud isehakanud pottsepalt isegi kontaktandmeid küsinud, mäletas ainult, et pikem lokkis pea ja sorava jutuga mees oli,” rääkis Arvo Jõgiste.
Tema sõnul käivad päästekomandode (neid on Jõgevamaal neli – Jõgeva, Põltsamaa, Mustvee ja Tabivere) esindajad regulaarselt oma piirkonna kodudes kütteseadmeid kontrollimas. Erilise tähelepanu all hoitakse koostöös omavalitsuse sotsiaaltöötajatega välja selgitatud probleemsemad majapidamised.
Ennetustöö eesmärk on loomulikult see, et inimeste vara tules ei häviks ja inimesed ise ei hukkuks.
Möödunud aastal langes Eestis tulekahjus hukkunute arv esimest korda alla neljakümne. Tänavu on 18. septembri seisuga sel kurval viisil meie hulgast lahkunud 21 inimest.
Tahmapõlengud Jõgevamaal 2016. aasta septembrist 2017. aasta augustini
* Möödunud aasta septembris puhkes ühe Jõgeva linna elamises korstnas tahmapõleng. Põhjuseks oli ilmselt küttesüsteemi ebapiisav hooldus.
* Ka mullu novembris Põltsamaa vallas, Esku külas aset leidnud tahmapõlengu põhjustas ilmselt küttesüsteemi ebapiisav hooldus.
* Möödunud aasta novembris süttis Põltsamaa vallas, Puiatu külas tahm ühe maja ahjuslepes. Pererahvas sai põlengust siiski enne päästjate saabumist jagu: kui ahjuuks suleti, siis tahm kustus.
* Tänavu jaanuaris põles tahm Jõgeva vallas, Siimusti alevikus ja Kurista külas. Põleng tekkis mõlemal juhul korstnas, mis oli korralikult pühkimata. Kurista majapidamises oli korstnat viimati pühitud kaks aastat enne põlengut, Siimusti majapidamises polnud aga korstnat pühkima kutsutud kutselist korstnapühkijat.
* Veebruaris Mustvees aset leidnud tahmapõlengu järel väitis majaomanik, et korsten oli hooldatud, ent kutselise korstnapühkija poolt väljastatud sellekohast akti ta ei leidnud.
* Tänavu märtsis põles tahm ühe Jõgeva valla, Laiuse aleviku maja korstnas. Põhjuseks oli puhastamata küttesüsteem.
* Märtsis läks Palamuse vallas, Varbevere külas põlema korstnasse kogunenud tahm. Korstnapühkija viimasest külaskäigust sellesse majapidamisse oli küll möödas vähem kui aasta, ent kuna majaomanik tavatses ahju kütta osaliselt suletud siibriga, oli korstnasse jõudnud juba ohtlikult palju tahma koguneda.
* Tabivere aleviku kortermaja korstnajalas puhkes põleng tänavu augustis. Kui korstnapühkija seda maja järgmisel päeval külastas, avastas ta, et harakad olid korstnasse pesa teinud.
(Allikas: Lõuna päästekeskuse ohutusjärelevalvebüroo)
RIINA MÄGI
