Kas olete märganud, et päike viimasel ajal õhtuti loojumisega kiirustab ja juba kella kaheksa paiku ei näe õues enam midagi teha?
Sellest järeldub, et tuleb hoolikalt mõelda, millisesse sahtlisse torkasite kevadel helkurid, kui soojemad joped ja mantlid pesumasinasse ja seejärel kaugemasse kappi läkitatud said.
Nüüd võib olla juhtunud nii, et mõnigi soojem riideese on juba tarvitusel, aga selle oluline lisand helkur on ununenud. Kui otsingud kodus tulemusi ei anna, tuleks see turvatäheke ehk odavaim elupäästja poodi minnes tingimata ostunimekirja lisada, sest pime maantee on sellesügisese esimese ohvri juba nõudnud.
Mees, kes hiljaaegu pimedal maanteel helkurita ja veel pealegi valel teepoolel kõndis, sai autolt nii tugeva löögi, et arstid ei suutnud teda enam aidata.
Kooliaasta alates tekib maanteeservadesse taas rohkem pöidlaküüdihimulisi, aga paraku on nende hulgas hüperaktiivseid, kes arvavad millegipärast, et kui nad sammu võrra autole ette astuvad, siis neid meelsamini sõitma võetakse. Kohe kindlasti on see vastupidi. Sõiduteele kippujatele, kes pahatihti ka veel helkurita, on paljud autojuhid valmis hoopis sealtsamast teeveerest korraliku vitsakimbu murdma, et nende mõistus õigesse paika tagasi aidata.
13. september 2012
