Homme on palmipuudepüha ehk urvapüha. Selle kirikupühaga meenutatakse Jeesuse viimaseid elupäevi, kui rahvas teda Jeruusalemmas palmiokstega lehvitades tervitas.
Põhja pool, ka meil Eestis asendavad palme pajud, mille urbi täis okstele on rahvapärimuses omistatud ergutav-tervendav mõju. Veel leidub peresid, kus urbimisekombest kinni peetakse ehk hiliste ärkajate pehmem kehapool hommikul „üle viheldakse”, aga enamasti on kohevate „tibudega” oksad meil kevademärgina lihtsalt vaasis. Soomes käivad lapsed muide siiani palmipuudepüha hommikul perest peresse, kingivad paberlillede ja –liblikatega kaunistatud pajuoksi ning soovivad majalistele jaksu ja head tervist. Vastu antakse neile mõni maiustus.
Tõelise maarahvana on meil sellegi kirikupühaga seotud omad, asised kombetalitused. Näiteks soovitatakse urvapühal hästi suuri lõngakerasid kerida, et kapsastel suvel kopsakad pead kasvaksid. Väga ajakohane praegugi, kui näputööst lugu peame ja kodusest köögist säilitusaineid tõrjudes üha enam omakasvatatut eelistame. Sellel nädalalõpul tuleb juba jutuks ka suvi, sest läheme ju ööl vastu homset üle suveajale.
Rõõmsat urbepäeva!
