Kohalikud omavalitsused saavad riigilt järjest ülesandeid, mida nad ei jõua rahapuudusel täita. Kuna riik võttis majanduse kriisiaastatel neilt osa tulubaasist endale, siis oleks viimane aeg see endisel kujul taastada.
Majanduskriisi ajal vähendati omavalitsustele laekuvat tulumaksu osa 11,4 protsendile ja tegemist pidi olema ajutise meetmega. Pidades silmas, et viimasel viiel aastal on olnud meie majanduskasv positiivne ja ka käesolevaks aastaks ennustab rahandusministeerium 2,6-protsendilist majanduskasvu, siis on viimane aeg tõsta omavalitsustele laekuv tulumaksuosa aastaks 2019 järk-järgult 12,13 protsendile, kompenseerides sellega ka tasandusfondi ja maamaksu vähendamisega kaotatud tulud. Lisaks omavalitsustele laekuva tulumaksuosa suurendamisele, tuleb taastada ka tasandusfond ja suurendada teehoiuraha kriisieelsele tasemele.
Pikaajalise omavalitsusjuhina võin kinnitada, et kohalikel omavalitsustel ei ole täna piisavalt rahalisi vahendeid oma põhiseaduslike ja ka riigi poolt antud ülesannete täitmiseks. Täiendavat rahastamist vajavad lasteaedade ja koolide ehitamine ning kaasajastamine, kohalike teede remont, haridus- ja kultuuritöötajate palgasüsteem, ühistransport jm. Kohalikele omavalitsustele antavad rahalised vahendid on küll üldsummas kasvanud, kuid niisamuti on tõusnud palgad ja teenuste hinnad, viimased tihti mitmeid kordi enam.
Üle tuleb vaadata ka kohalike maksude süsteem, sest olukord, kus kohalike maksude osakaal tulubaasist on praktiliselt olematu, on omavalitsuste finantsautonoomiat kahjustav. Kui me suudame edaspidi ka selgesõnaliselt määratleda, millised ülesanded on kohalike omavalitsuste ja millised valitsuse täitmiseks, siis oleks omavalitsustel võimalik parandada ka oma inimeste elukeskkonda, nende sotsiaalset toimetulekut.
Selleks, et survestada valitsust kohalike omavalitsuste rahastust suurendama, tegi Keskerakonna fraktsioon riigikogus hiljuti ettepaneku tõsta omavalitsustele laekuvat tulumaksuosa kolme järgneva aasta jooksul 12,13 protsendini. Keskfraktsiooni ettepanekut toetab ka Omavalitsusliitude Koostöökogu, kes on teinud valitsuskomisjonile samasuguse ettepaneku riigi eelarvestrateegia dokumendi koostamiseks aastateks 2017-2020.
Kui ajas tagasi minna, siis 2003. aastal tehti kohalikule omavalitsusele eraldatava tulumaksu arvestamise metoodikas põhimõtteline muudatus ning laekumist hakati arvestama enam mitte protsendina laekunud kogutulust, vaid protsendina füüsilise isiku maksustatavast tulust. 2003. aastast hakkas kohalikule omavalitsusele laekuma 11,4 protsenti füüsilise isiku tulumaksust. Edaspidi tõsteti seda määra igal aastal vastavalt kohalikele omavalitsustele üle antud funktsioonidele ja eelarveläbirääkimiste kokkulepetele. Alates 2007. aastast oli see 11,9 protsenti. 2009. aastaks tõusis kohalikele omavalitsustele laekuv tulumaksuosa 11,93 protsendile.
2009. aasta veebruaris võeti vastu 2009. aasta negatiivne lisaeelarve ja sellega seonduvate seaduste muutmise seadus. Sellega vähendati kohalikele omavalitsustele eraldatava tulumaksu osa 11,4 protsendile, võimendades sellega majanduslanguse tõttu niigi vähenenud ja vähenevate eelarvetulude langust. Lisaks majanduslangusest tingitud eelarvetulude vähendamisele on tulumaksu ja tasandusfondi kärpimise otsus aastatel 2009-2012 vähendanud kohaliku elu korraldamiseks mõeldud vahendeid peaaegu 190 miljoni euro ulatuses.
Omavalitsuste liitumiste taustal on jäänud selgusetuks, kas ja kui palju omavalitsused sellest rahaliselt võidavad. Kui liitumiste tulemus on, et kolme valla kultuurimajast või koolimajast jääb alles vaid üks, siis inimeste heaolu ja elukvaliteet nendes valdades kahaneb. Mis puudutab omavalitsuste võimekust, siis konkreetsema tulemuse saavutame, kui riik tõstab omavalitsuste tuluprotsenti. Omavalitsuste kasvav võimekus vähendab ebavõrdsust regioonide vahel ning annab linnadele ja valdadele võimaluse suunata enam raha lasteaedadele ja koolidele, noorsootööks, sportimisse ja muudeks kohalikku elu elavdavateks ja parendavaks tegevusteks.
KERSTI SARAPUU, riigikogu liige, Keskerakond
