Arutelu Eesti raudteesüsteemi arengu üle on viimase aasta jooksul keskendunud Eesti ühendamisele Kesk-Euroopa raudteevõrguga. Sama oluline nagu välisühenduste olemasolu on ka raudtee siseriiklik areng, kus Rail Balticuga võrreldavat ühest ja selget prioriteeti praegu pole.
Seoses Rail Balticuga on õhus veel üsna palju küsimusi. Esiteks pole täpselt selge, millist koridori mööda tulevikus kiirrong sõitma hakkab. Selge pole seegi, kuidas Leedu kavatsused meie eesmärkidega kokku kõlavad ning kas ja kuidas Rail Baltic tulevikus Euroopa raudteevõrguga sulandub.
Euroopa Komisjon on Rail Balticu rahastamisotsusega andnud meile küll nii-öelda magusa prääniku, kuid näib, et kolme riiki läbiva kiirraudtee sünniks on tarvis teha veel hulk tööd, et Rail Baltic hakkaks ka tegelikult täitma ootusi, mis talle pandud ehk võimaldaks kiirrongiühendust Balti riikide suurlinnade ja Kesk-Euroopa vahel ning oleks samas konkurentsivõimeline uus kaubatee.
Kui Eesti raudtee välisühenduste prioriteet on Rail Balticu näol selgelt paigas, siis Eesti siseriikliku raudteevõrgustiku arendamisel on tekkinud mitmesuguseid arvamusi ja ootusi, mis vajavad selgeksrääkimist.
Doteerida tuleb arukalt
Reisijate vedamine raudteel on ja jääb Eestis riigi poolt doteeritavaks. See tähendab, et riigil tuleb pidevalt aru pidada, millistel liinidel ja kui suures ulatuses reisijatevedu tellida, et doteerimine ei muutuks raiskamiseks. Kui suur on ühe või teise otsuse sotsiaalmajanduslik ja regionaalpoliitiline mõju? Kas doteerimisele kulutatud raha tasub end kaudselt ära või on saadav kasu selleks tehtud kulutustega võrreldes ebaproportsionaalselt väike? Ühistranspordi doteerimise peamine argument on võimaldada inimestel ühenduse pidamine keskus(t)ega, et neil oleks võimalik jõuda mõistliku aja- ja rahakuluga nende teenusteni, mille osutamine on otstarbekas üksnes keskustes. Seega on ühistransport oluline regionaalpoliitiline tööriist.
Eestit viib edasi reaalne toimiv konkurents Tallinna ja Tartu vahel
Eesti regionaalpoliitika üks võtmeküsimusi on Tallinna ja Tartu, laiemalt Lõuna- ja Põhja-Eesti ajaline lähendamine. Sellest, kui hästi õnnestub meil kaks Eesti olulisemat keskust koos nende tagamaadega omavahel ühendada, sõltub meie riigi suurema osa areng.
Lõuna- ja Kesk-Eesti on praegu piirkonnad, kust kolitakse sageli töökoha tõttu Põhja-Eestisse. Kui aga transpordiühendus oleks kiirem, suureneks tõenäosus, et Tallinna kolimise asemel sõidetakse hommikuse rongiga sinna tööle ja õhtuse rongiga tagasi koju Tartusse, Jõgevale või Elvasse.
Selle eeltingimus on mugava, kiire ja taskukohase hinnaga ühistranspordi olemasolu. Praegu kulub bussil Tallinna ja Tartu vahelise maa läbimiseks kaks ja pool tundi, uuest aastast ekspressrongidel pool tundi vähem. Mõlemal juhul on sõidule kuluv aeg ilmselgelt liiga pikk, et see vahemaa iga päev edasi-tagasi läbida.
80 minutiga Tartust Tallinna
Bussi sõiduaega ei ole võimalik oluliselt lühendada. Küll on aga võimalik märkimisväärselt lühendada rongi sõiduaega. Rongi sõiduaeg sõltub otseselt piirkiirusest ja see on põhiline tegur, mis mõjutab konkureerimisvõimet teiste transpordiliikidega. Kiirusest sõltub suurel määral rongide sõiduplaani koostamine ja sellest sõltub ka ühe koosseisu veootste arv ööpäevas.
Praegu on Eesti raudteel rongide piirkiirus
Laenu võtmist arengu tarvis ei maksa karta
Eesti-sisese raudteeliikluse prioriteet peaks olema kiire raudteetaristu ehitamine Tallinna ja Tartu vahele koos Ülemiste uue transpordikeskuse rajamisega. Sellest saadavat kasu on võimalik mõõta lühiajaliselt aga eelkõige pikemas perspektiivis. Hinnanguliselt maksab teise rööpapaari osaline ehitus ja kogu infrastruktuuri uuendamine ligi 200-250 miljonit eurot. Võimalikud katteallikad oleksid kas võtta laenu või emiteerida riigi võlakirju. Ma ei pea õigeks üle jõu elamist ja riigi jooksevkulutuste katmist laenuraha abi, kuid ühekordse laenu võtmist kogu riigi arengu jaoks üliolulise projekti tarbeks ei maksa karta. Pealegi suureneks selle investeeringu puhul Eesti väike laenukoormus kõigest ühe protsendipunkti võrra. Lühiajaliselt elavdaks suurinvesteering Eesti majandust ja pikemas vaates aitaks oluliselt tugevdada Lõuna- ja Kesk-Eesti konkurentsivõimet.
Meie ressursid on piiratud, sestap on väga oluline, et me kasutaksime vahendeid otstarbekalt ja ei killustaks end liialt väikeste projektide vahel, mille positiivne mõju on küsitav ja vaevumärgatav.
Uuest aastast teeb rongiliikluse kvaliteet küll suure hüppe, aga kas sõidugraafikud arvestavad ka reisijate soove? Elroni poolt välja kuulutatud sõiduplaan seda küll ei luba! Uue sõiduplaaniga ei jõua hommikul tööle ei Tallinna ega Tartusse.
Võtmeküsimus on selles, kuidas leida tasakaal inimeste mõnevõrra vastandlike soovide vahel saada võimalikult palju peatusi ja samas läbida vahemaid võimalikult kiiresti. Mida rohkem teeb rong peatusi, seda aeglasemalt ta kokkuvõttes edasi liigub. Kindlasti tuleb reisijate huve arvestada, sest kelle huve siis ühistranspordi korraldamisel veel arvestada?
Me peame kohe alguses paika saama reisijatele soodsa sõiduplaani, mis võimaldab inimestel hommikul tööle ja õhtul koju sõita. Hilisemad ümberkorraldused tekitavad liialt segadust, mis rongiliikluse populariseerimisele kaasa ei aita. Ettepanekuid sõidugraafiku osas võib saata ka mulle aadressil aivar.kokk@riigikogu.ee. Elron ning majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on valmis ettepanekuid arutama. Aeg on rakendada raudtee Eesti regioonide ja inimeste teenistusse!
