Põltsamaa vallas Adaveres tegutseb juba mõned aastad väike pruulikoda, kus valmib käsitööõlu.
Pruulikoja Must Lips peremees Guido Kõiv lausus, et huvi õllepruulimise vastu sai tal alguse puhtast uudishimust. „Koduse õlleteoga alustasin 2011. aastal. Teadsin, kuidas tehakse leiba, juustu, jogurtit, kuid puudus teadmine, kuidas tehakse õlut. Võtsin tookord ühendust sõbraga, kes õllepruulimisega tegeles, ja tema viiski mind selle teemaga esimest korda kurssi,“ rääkis mees, kellest on nüüdseks saanud pruulikoja omanik.
“Kaks aastat sai aktiivselt kodus pruulimisega tegeletud ning selle teemaga järjest sügavamale mindud. Lugesin palju vastavateemalist kirjandust, esimesed õllekogused olid paarikümneliitrised.“
Aastaks 2013 küpseski idee avada oma pruulikoda ning Guido Kõiv alustas selleks sobiliku koha otsimisega. Selle asutas ta Adaverre, kust on pärit tema abikaasa. „Hoone renoveerimisele kulus üle kahe aasta, omaette suur töö oli paberimajanduse kordaajamine, mis võttis palju aega ja oli üsna keeruline,“ tunnistas õllemeister, kes pani oma pruulikojas esimese õllepartii käima 2015. aastal.
Meister pruulib virde, pärm õlle
Pruulikoja seadmed on valmistatud Eestis firmas Thorsteel spetsiaalselt Adavere pruulikoja jaoks. Õlu koosneb neljast komponendist, need on põhikomponent vesi, linnased, humalad ja pärm. Humalaid saab mitmelt poolt: Saksamaalt, Inglismaalt, Ameerikast ja Austraaliast, Uus-Meremaalt. Neid omavahel kombineerides võib öelda, et humalatel on õlle valmistamisel lõputu hulk varieerimisvõimalusi. Linnased ja vajaliku temperatuuriga vesi segatakse, see on meskimine. Linnased sisaldavad palju tärklist, mis konverteerub teatud temperatuuril suhkruks, mis omakorda saab toitaineks pärmile. Seejärel saadud segu filtreeritakse, ehk täpsemalt öeldes eraldatakse saadud püdelast massist vedelik ja saadakse virre. Kasutatud linnastest jääb järele raba. Virre lastakse keema ja lisatakse vastavalt retseptile humalaid. Seejärel jahutatakse virre maha ja pannakse kääritustanki, kuhu lisatakse pärm.
„Tegelikult ei tee pruulmeistrid mitte õlut, vaid virret. Pärm on see maagiline komponent, mis muudab virde õlleks,“ rääkis Kõiv. Pärmigi on mitut tüüpi ja vastavalt pärmile saab pruulida erinevat õlut. Näiteks nisuõlled on ale- ehk pinnakääritatud tüüpi õlled, aga selleks on olemas eriline pärm, mis sobibki ainult nisuõllele. Kui kasutada nisuõlle retsepti, aga lisada mingit muud pärm, siis tulemuseks ei ole teada ja tuntud nisuõlu, vaid sellele pärmile omane õllestiil, milles on lihtsalt rohkem nisu.
Valmis õlu villitakse pudelitesse või vaatidesse villida.
Õlleteoga kiirustada ei tohi
„Olenevalt sordist, kulub õlle kääritamisele erineval hulgal aega. Mõni õlu käärib ära nädalaga, mis ei pruugi tähendada, et jook selle ajaga valmis on saanud. Pärast käärimist lisatakse õllele humalaid juurde, seda tegevust nimetatakse kuivhumaldamiseks. Enamasti kulub kogu protsessile kolm kuni neli nädalat. Kindel on see, et õlleteoga kiirustada ei tohi. Õlu on päris valmis siis, kui see enam edasi ei kääri ning on selge. Valmis õllel ei tohi olla pärmist, toore õlle maitset. Mina valmistan kaheksat sorti õlut.“ rääkis Guido Kõiv.
Inimestele meeldivad erinevad õllesordid: mõnele humalased, mõnele tumedad, teistele heledad. Kõivu väiketootmises on kolm tuhandeliitrist kääritustanki. Päris tuhandet liitrit kääritustanki ei jõua, kuid ca 800-900 liitrit õlut saab sellest küll, millest annab villida 2000-2500 pudelit. Adavere pruulikoja õlled kannavad inimeste nimesid: Sigmund, Margaret, Charlie, Ryan ehk rukkiõlu, ühele tuntud raadiosaatele pruulitud Tjuun-In. Kohe on lisandumas õlu nimega Hein.
Õlle hind sõltub kasutatud materjalidest, töömahust ja kääritamise ajast. Kui pruulida näiteks India Pale Ale või New England stiilis õllesid, siis võidakse kasutada väga suures koguses kalleid humalaid, mis muudavad ka joogi kallimaks.
Õlle pruulimine jääb lähiajal hobiks
Adavere pruulikojas valmistatud käsitööõlled lähevad kaubaks enamasti restoranides ja baarides, seda nii Tallinnas kui Tartus. Tallinnas on populaarsed Hell Hunt, Põrgu ja Koht, kus on saadaval kuni 900 eri sorti õlut, Tartus leiab Adavere käsitööõlut baarist Vein ja Vine jm. Jaekaubanduses on Musta Lipsu õlled müügil käsitööõllepoodides Väike Roosa Õllepood, SIP, Gambrinus jt.
Põltsamaa kandis on seda õlut müüdud Carl Schmidti majas. Adavere Tuulik on samuti Adavere pruulikoja õlle ostja ning neile spetsiaalselt pruulitud õlu on valminud pruulikojas Must Lips.
Guido Kõivule on õlletegemine siiski vaid hobi ning hetkel ta argipäevatööst loobuda ei plaani.
„Põhitööna olen seotud IT-ga ning praegu tegelen selles valdkonna andmekaitse teemadega. Esmaspäevast reedeni tegutsen Tallinnas ning nädalavahetused mööduvad Adaveres. Kui mina teen Tallinnas oma põhitööd, teeb pärm siin oma tööd ning valmimisprotsessi üle on kontroll IT-lahenduste kaudu.
Olen suutnud endale tõestada, et olen võimeline ettevõtet looma, ettevõtjana tegutsema, ise praktiliselt midagi tootma. Selline hobitegevus on maandanud igapäevase vaimse töö pingeid ja andnud ka eneseusku, et suudan tulevikus veelgi mitmesuguseid väljakutseid vastu võtta,“ kinnitas tegus mees.
TOOMAS REINPÕLD
