2008. aastal tuli avalikuks juba mitu aastat tagatubades ettevalmistatav rahvusvaheline leping — võltsimisvastane kaubandusleping ehk ACTA, nagu me kõik sellest nüüd räägime. ACTA ettevalmistamist alustasid USA ja Jaapan, hiljem liitusid sellega EL, Kanada, Šveits, Austraalia, Uus-Meremaa, Mehhiko, Maroko, Lõuna-Korea ja Singapur.
Kõiki huvirühmi ei kaasatud
Olulise lepingu väljatöötamisele ei kaasatud kõiki huvipooli, nendega isegi ei konsulteeritud. Küll aga olid ettevalmistustega kursis suurkorporatsioonid. Teadagi, et selline käitumisviis tekitas kõrvalejäänutes ohutunnet ja paistab, et õigustatult.
Möödunud aasta lõpul jõudis leping Euroopa Parlamenti (EP) taotledes heakskiitu.
Kohtumisel Euroopa Komisjoni kaubanduse volinik Karel de Guchtiga oli nimetatu veendunud ACTA vastuvõtmise vajalikkuses. Kaitsvat ju leping Euroopa töökohti, innovatsiooni, suurendavat majanduskasvu, võitleb kuritegevusega ja ohtlike võltsitud ravimite turulepääsu vastu. Eesmärkidena on need kiiduväärt, paraku leidsid komisjonid lepingu tehnilises vormistamises tõsiseid puudusi.
Vahetult enne jaanipäeva andsidki Euroopa Parlamendi (EP) viis komisjoni, kelle pädevusse teema kuulub, ACTA-le ehk võltsimisvastasele kaubanduslepingule negatiivse hinnangu.
Põhjused, miks ACTA komisjonides sobimatuks tunnistati:
– tõstab autoriõiguse kõrgemale õigusest eraelu puutumatusele;
– annab võimudele piraatluse tõkestamise sildi all suured volitused interneti kontrollimiseks;
– loob eeldused kohtuliku järelvalveta jälitustegevuseks ning pelgalt kahtluse korral ka delikaatsete isikuandmete edastamiseks autoriõiguse omanikule;
– on oht ärisaladuste lekkeks, kuna leping ei taga mingit konfidentsiaalsust sisalduvale informatsioonile;
– mitmed mõisted, millel on juriidiline tähtsus, on avamata ja võimaldavad riikidel suvalist hetkehuvidest ajendatud tõlgendamist;
– võltsitud ravimite turulepääsu tõkestav eesmärk ei ole saavutatud, pigem takistab leping odavamate geneeriliste ravimite kättesaadavust;
– ja loomulikult salastatus, millistes tingimustes leping valmis. Mitmed lisad on seni salastatud ega olnud kättesaadavad, see omakorda seab kahtluse alla mitmed lepingu sätted ja annab vaidluse korral tulevikus neile ettearvamatu jõu.
Vastuolus ka Põhiõiguste Hartaga
Need olid põhilised vastuolud, millistele toetusid oma arvamustes kodanikuvabaduste ning justiits-ja siseasjade komisjon, õiguskomisjon, arengukomisjon kui ka tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon.
Juhtiv rahvusvahelise kaubanduse komisjon leidis olevat ACTA ka vastuolus Põhiõiguste Hartaga.
Lisaks ACTA-ga sisuliselt töötavatele komisjonidele, edastati kodanikuühenduste poolt petitsioonikomisjonile viis ACTAt kui EL-ile õiguslikult sobimatut lepingut tagasi lükkama kutsuvat avaldust, millest ühele oli lisatud 2,8 miljonit avaldust toetatava kodaniku allkirja.
Enamuse parlamendisaadikute elektronpostkastidest on ACTA oponentide pöördumistest lausa umbes. Näiteks ainuüksi esmaspäeval, 25. juunil postitus minu aadressile ligi 100 kirja ja mitte sisutühja, vaid loogiliste põhjendustega ACTA erinevate sätete mittetoetamiseks. Tõsi, on ka tõenäoliselt oletuslikke väiteid, mida pole ka täna võimalik kontrollida — mitmed lepingu lisad on seni salastatud.
Euroopa Kohus peab andma õigusliku hinnangu
Vaevalt et Euroopa Nõukogu põllumajandus (?)- ja kaubandusministrid (?) oma möödunud aasta detsembrikuisel istungil ACTA-t heaks kiites ja Euroopa Komisjoni seda allkirjastama volitades kõigest lepinguga kaasnevast teavitatud olid. Aga nõusoleku nad andsid ja jäägu kõik edaspidine — paljude poliitikute, ekspertide ja vabaühenduste esindajate töö-ja ajakulu, samuti hoop EL-i oluliste institutsioonide mainele — nende südametunnistusele. Olematuks see tagantjärele midagi ei tee, küll aga annab õppetunni edaspidiseks.
Tänaseks on paljude üle-euroopaliselt tunnustatud ekspertide ja ka EP komisjonide eestvõttel pöördunud nii Euroopa Komisjon kui Parlament Euroopa Kohtu poole, saamaks õiguslikku hinnangut ACTA kooskõla kohta Põhiõiguste Hartaga. Kohtuotsust veel ei ole ning see võib võtta aega kuni kaks aastat, küll aga seisab Euroopa Parlamendil 3. juulil ees lepingu arutelu ja järgmisel päeval tõenäoliselt ka hääletus. Milliseks tulemus kujuneb, on täna raske öelda, arvan, et tasavägiseks. On nii pooldajaid kui vastaseid. Mina ja minu parlamendifraktsiooni saadikud, liberaalid, ei toeta lepingu vastuvõtmist esitatud kujul.
Kindel on vaid see, et Euroopa Parlamendi toetuseta leping EL-is ei jõustu.
i
SIIRI OVIIR, Euroopa Parlamendi kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni liige, Euroopa liberaaldemokraatide erakonna – ELDR toetajaliige
