Füüsilist tööd jääb meie igapäevaelus paratamatult aina vähemaks, mis iseenesest võib õpetada meile abitust ning muuta meid kehaliselt nõrgemaks. Seda enam ei tohiks me ise luua uusi barjääre, mis seda tendentsi kiirendavad.
Minu onu oli 13 aastane, kui tema parimas meheeas isa suri ja viieliikmeliseks jäänud perekonnas tuli temal, kui pere poistest vanimal, vastutus talutööde eest oma õlule võtta. Teismelisel tuli hakata hobustega ka kündma ja vilja lõikama. Kergemaid põllutöid, nagu hoburehaga heina riisumist või külvi alla läinud põllu rullimist, oli ta juba varemgi teinud. Nüüd pidi ta ema kõrval selle kõigega ise hakkama saama ja sai ka. Nagu paljud teisedki tema kaasaegsed toonases Eesti külas, kus elu ei olnud kindlasti kergete killast.
Kui ta aga esimesel sõjasuvel 28aastaselt punasõdurite poolt mõrvati ning kaks aastat noorem vend vähki suri, võtsid ema kõrval põllutööd üle tema õed. Nende hulgas ka minu ema, kes samal sügisel hobuniidukiga vilja lõikas, olles siis 17 aastane.
Töö tegemine muudetakse keerulisemaks
Sõjaeelse põlvkonna noored, eriti maal, said karmi töökooli kätte kas noorukina või isegi lapseeas. Sellest tuldi aga üldjuhul karastusega välja. Paljudel aitas see ellu jääda hilisematel keerulistel aegadelgi, ka Siberi-aastatel, ning kõikidest katsumustest eluga välja tulla. Sest eestlased on olnud loomult olnud ikka maa- ja metsausku, mis on aidanud neil kõige katsumusrohkematel aegadel hakkama saada.
Nüüd liigub elu maailmas sootuks vastupidises suunas. Mida edasijõudnum riik, seda vähem füüsilist tööd. Jõudu, oskusi ja pealehakkamist nõudvad talutööd on klassikalises tähenduses ajalooks saanud. Nagu ka ühismajandite igavene tööpõld. Noorte võimalusi endale koolivaheajal töötades taskuraha teenida keeratakse aasta aastalt koomale.
Bürokraatia suurendab rangeid nõudeid nii tööandjatele kui ka noortele endile. Tingimused aina karmistuvad ning igal firmal-ettevõttel on kordades lihtsam alaealisi mitte tööle võtta. Rääkimata siis sellest, et ka kodudes, kaasa arvatud maal, jääb igapäevane füüsiline töö meist aina kaugemale. Tööturu jaoks n-ö üleliigseks tunnistatud noored veedavad aga siis oma vaba aega moodsamalt, nii, et konti ei riku.
Järjest kasvab nende tööde nimekiri, mida noortel on üldse keelatud teha. Nende hulka on lisandunud ka füüsilisest tööst kaugel olev muruniitmine, selle all on mõeldud ikka muru pügamist kaasaegse väiketehnikaga. Kindlasti tuleb sellise töö juures ettevaatlik olla, seda tuleb olla aga ka täiskasvanutel. Samas võib aga suvekuudel väikestel külateedel ringi sõites näha küll, kuidas lapsed õuemurul murutraktori rooli keeravad. Oma kodus ikka proovitakse, sest see on huvitav ja põnev.
Soome suusaedu nullisid harvesterid
Samas ei ole aga töökeelu koha pealt midagi öeldud näiteks vikatiga niitmise kohta. Ehk sellepärast, et ametnike arvates sellist tööriista Eestimaal enam ei eksisteeri ja keegi seda käes ei hoia. Tegelikult ikka niidetakse küll, ja kui mõelda vikati luiskamisele, siis on see töö ikka päris riskantne.
Pidevalt täienevate töökeeldude kõrval on aga kurbloolisus selles, et samaaegselt langetatakse mitmes teises eluvaldkonnas vanusemäära. Kasvõi kohalikud valimised, kus noored on seaduseandja arvates küpsed langetama otsuseid enda ja teiste üle juba 16aastaselt. Ühest küljest püüame noori rohkem ellu kaasata, teisalt üritame neid reaalsest elust eemale tõrjuda. Mingis mõttes on see abituse õpetamine, tööharjumusest eemal hoidmine.
See on aga asja üks pool. Sama oluline on kehaline aktiivsus, mis kaduva füüsilise tööga niikuinii üleüldiselt tagaplaanile jääb. Ehk maakeeli öeldes: füüsiliselt jäädakse aina nõrgemaks. Heaks indikaatoriks on siin saavutussport, sest kui heita pilk kasvõi Eesti olümpiamedalistide päritolule (sünnikohale), domineerivad pea üheksakümneprotsendiliselt maal sündinud ja kasvanud sportlased. Olümpiavõitjate puhul on see protsent veelgi suurem. Põhjuseks ikkagi liikumisvõimalused ja maast madalast füüsilise tööga kokku puutumine.
Soomlased on uurinud ning leidnud selged seosed füüsilise liikuvuse (töö) ja tippsporti jõudmise vahel. Meie põhjanaabrite sõnul algas nende suusaspordi ja pikamaajooksu allakäik langetustraktorite metsatöödele jõudmisega. Oli ju enne seda lõviosa Soome kestvusspordialade tippe tulnud metsatöödelt saadud üldfüüsilise põhjaga. Kuid elu edenedes sportlikult kasulikud tööd lihtsalt kadusid.
Tehnika võidukäik on paratamatu ning edasiviiv. Selle kõrval peame end lihtsalt ise füüsiliselt heas vormis hoidma, mitte ses mugavas ja reguleeritud maailmas algsetest oskustest võõrduma. Seda ei saa mitte keegi meie eest teha.
TIIT LÄÄNE, Vooremaa peatoimetaja
