Minu arvates on ohtlik luua ekslikku muljet, et riik toetab põllumajandustootjat. Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) välja pakutu on üks meede, millega põllumajandusministeerium töötab, et leevendada käibekrediidi raskust põllumajanduses.
Arvan, et vastavaks otstarbeks on reaalne kasutada 100 miljonit krooni, sest 900 miljoni krooni lisaraha leidmine osutub ebatõenäoliseks.
Laenuraha tuleb odavam
Samas peab märkima, et kõnealune raha pole mingi toetus, mida antakse sarnaselt teiste toetustega. Toetusraha ei pea tagasi maksma. Konkreetne meede, mida töötab välja põllumajandusministeerium, on aga sisuliselt võimaluse loomine võtta põllumeestel laenu, mis teatavasti kuulub tagasimaksmisele. Ainus tähelepanuväärne asi on, et laenu tagab Maaelu Edendamise Sihtasutus. Seetõttu on laenuraha hind odavam, kui oleks täna tavapäraselt kommertspangast võetuna.
Iseenesest on aga põllumajandusministeeriumi ja MESi väljapakutu väga mõistlik lahendus. Me teame ka pankade rahaolukorda. Pankadel on raha saamine selle edasilaenamiseks küllaltki keeruline. Pank on ju tegelikult raha müüv asutus, nende kaup ongi raha. Kui raha pole võimalik hankida mõistliku hinnaga, siis edasilaenamine on pankadel ka kaunis problemaatiline.
Iga lahendus kiiduväärt
Niisiis iga lahendus, mis raha hinda allapoole toob, on kiiduväärt. Olen kindel, et laenude maht, mida on võimalik MESilt tagatisega välja laenata, leiab kindlasti kasutamist.
Mina ei näe muid võimalusi, kuidas kevadtöid krediteerida, arvestades praegusi piima, teravilja ja teiste põllumajandussaaduste hindu.
Rahavajadus on kevadkülviperioodil ju väga suur, sest võimalusi tuleb leida ka väetiste, mürkide ja kütuse ja palju muugi ostmiseks. Sellist raha põllumehel aga praegustes oludes pole ja piimamüügist seda ka ei laeku.
Kõige olulisem on aga praegu see, et põllumajandustootjal MESilt saadav raha reaalselt olemas oleks. Nii et ennem ikka muneme ja siis kaagutame.
iii
LEMBIT PAAL, Pajusi ABFi juhataja
