Aastat saates

Lahkuvat aastat loeme juba tundides. Number 2023 kirjutas end tihedas kirjas ajalooks. Oli halba kui head, rõõme ja muresid. Tänases lehes heidame pilgu lahkuva aasta sündmustele. Rõõmustavat oli palju.
Põltsamaa pani endast mitmel korral kõnelema. Lossikompleksi renoveerimine tõi tunnustust ja preemiat. Muinsuskaitseameti galal Tallinnas pandi kõigele kroon pähe. Aitäh kõigile, kes Põltsamaa suureks tegid ja lossiansambli uuenemisele oma panuse andsid. Seda tullakse nüüd imetlema lähedalt ja kaugelt, hüppeliselt kasvas aasta teisel poolel turistide huvi.
Jõgeva oli ainus maakonnakeskus, kus siiani puudus kirikuhoone. Nüüd on see olemas, 90 aastat ootamist tasus ära. Pole vahet, kas tegemist on sajandeid vana sakraalehitise või tänapäevase hoonega. Pilku paelub Jõgeva kaunite kunstide kodu koos kirikuga kindlasti. Kui palju energiat ja tööd sellele kõigele kulus, teavad selle eestvedajad. Uus kirik on linna maamärk.
Jõgevale sissesõidul tervitab saabujat alates südasuvest mootorratta hiiglaslik kuju. Seegi on sümbol, mille modelleeris aastakümneid Rajal elav soomlane Tapio Markku Lahti. Omaette kummardus motopealinnale, eks ole aastakümneid toonud motomeeste teed juulikuu viimasel nädalavahetusel ikka Kuremaale.
Mustvee sai lõppeval aastal miniatuurse, Peipsist lauakoormaga tuleva Kalevipoja. Tähenduslik ja sümboolne. Ent just sellised märgid jäävad meile meenutama keerulist ja rasket aastat numbriga 2023.
Soovime kõigile meeleolukat aasta lõppu ja toredaid tegusid uuel aastal!